10.12.2024 pühademeeleolus

Pudeneva krohvi ja pleekinult rohelise katusega hoonelahmakast Magasini tänaval linnaraamatukogu ja botaanikaaia vahel on ikka olnud juhust mööda kõndida, kuid alati on ta jätnud ühtaegu hüljatud ja tõrjuva mulje. Kõrge raudaed ka veel ümber ja värav nagu igikestvalt lukus. Tavainimesele heal juhul teada kui kesklinna vene kirik või paremal juhul Uspenski kirik. Nüüd, edasijõudnutena oskame öelda, et tegu on Uspenski katedraali ehk Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirikuga, mis on EAÕK Tartu piiskopkonna peakirik.

Sel talvisel detsembripärastlõunal marssisime aga uudishimulikult sisse, nagu me viimastel aastatel juba mitmeski pühakojas käinud oleme – paljuski ignorantsed, kuid siira teadatahtmisega. Nii hoone enda kui koguduse ajaloo ja tänapäeva kohta. Õigeusu kultuuriruum näib veel eriti salapärane ja sissepoole pööratud.

Siinkohal tervitused Kristjanile, kes meile just isa Stefani ehk Uspenski katedraali esipreester Stefan Fraimani soovitas. Heatahtlikult kannatlikul ja rahulikul moel jagas ta seletusi kõige kohta, mis kirikuruumis nähtav ja nii mõndagi ka selle kohta, mida hämaras ruumis lihtsalt kohe ei märganud või mis üldse altariseina või välise fassaadi taga toimub. 

Kogudusel on ka oma väga kena ja põhjalik koduleht ning facebooki leht.

Pärast istusime mõnusasti koos Ülikooli kohviku Drinkgeldi väikeses saalis õdusa pidulaua ümber. Jutujõnga ühelt teisele edasi andes sai õhtu lõpuks justnagu jõulupärg punutud – kõigist neist jõulu ja aastavahetuse lugudest, mis meil kunagi kogetuna siiani nii elavalt värsketena meeles seisavad.

Kaunist pühadeaega meile kõigile!

Osales 12 seltsilist ja 2 külalist. 

Fotod: Kalev Toom 

A. L. Roine kuraatorituur Nooras 14. novembril 2024

KUTSE

Lugupeetud Eesti Genealoogia Seltsi liikmed!

Kirikuraamatud on teadagi igale koduloolasele-genealoogile kõige tähtsamate ajalooallikate hulgas aga kas kirikuraamatud võivad olla ka inimese isikliku languse allikaks? Selle intrigeeriva küsimusega kutsun Eesti Genealoogia Seltsi liikmeid Rahvusarhiivi Noora majja (Nooruse 3) Vormsi õigeusu kiriku lugu tutvustava näituse kuraatorituurile.

Näitusel räägitakse Hullo keskuses asetseva õigeusu kiriku varemete lugu koguduse loomisest 1886. aastal kuni koguduse sulgemiseni 1951. aastal. Üheks mõtteliseks punktiks koguduse ajaloos oli pikaaegse preestri vallandamine 1926. aastal, osaliselt kirikuraamatute lohaka pidamise tõttu.

Kuraatorituuri, mis on mõistagi arhiivisõpradele tasuta, aega on võimalik kokku leppida esmaspäevast neljapäevani kuni näituse sulgemiseni jõulude aegu.

Loodan, et kutse saavutab sooja vastuvõtu,

--

Albert Ludwig Roine, 

Arhivaar ja Vormsi näituse kuraator

Professor Mait Metspalu loeng. 9.10.2024

 

Osales 9 seltsilist ja 9 külalist.

Seekordse koosoleku kuulutus oli lubanud:

Hiljuti avatud portaalis MinuGeenivaramu saavad enam kui 200 000 geenidoonorit muuhulgas teavet oma geneetilise päritolu kohta. Kasutajale avanevaid tabeleid ja skeeme aitab lahti seletada ning muust uuemast geenide valdkonnas räägib Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor, evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu "Geenid ütlevad, kust sa pärit oled."

Kõigepealt aitäh Jussile, tänu kellele lugupeetud professor meil tõesti ka külas oli! Ja geenid said tõepoolest slaididel särada. Kaks tundi möödus kuulajate pingsas tähelepanus ning kuigi paljustki ei saanud väga täpselt aru, igav ei olnud hetkekski. Pisut järele mõeldes asetusid ka eespool mainitud geneetilise päritolu tabelid-skeemid kenasti suuremasse pilti. Ainult et tohutult palju suuremasse!

Mängu astusid fülogeneetiline puu, autosoomid, põhikomponentanalüüs ja ajaliselt ikka praktiliselt sealtmaalt alates, kus inimliik üldse tekkis. Nende vahele ilmusid õnneks ka tavainimesele täitsa hästi mõistetavad väited ja teemapüstitused:

- üksteisega supersarnased eestlaste omavahelised erinevused on väikesed, aga olulised

- kas põllumajandus levis inimestega või levis ainult teadmine?

- mis ajal on Eestisse tulnud need, kes nüüd laulupeol laulavad?

- keelesugulased ei pruugi olla geneetilised sugulased.

Tore oli kuulda meiepoolseid asjalikke küsimusi ning sedagi, et kord aastas, jõulude paiku, tegeleb professor Metspalu sama asjaga, mis meiegi - oma suguvõsa uurimisega! 

Kõike küsida seekord muidugi ei jõudnud (näiteks: mida see õieti tähendab, kui sul on neandertallase geeni naabrist rohkem või vähem?), kuid hea uudis on see, et on lootust teemaga jätkata juba järgmisel aastal toimuval EGeS-i juubelikonverentsil. Ning vahepeal jõuab ka ise juurde guugeldada. 

Kalev Toomi foto

Oluline toimub taustal: seltsi juhatuse esimees Aare Pällin uurib professor Metspalu võimalusi tulla esinema EGeS-i juubelikonverentsile. Urmas Madiste foto

19.09.2024. Avakoosolek Illil

 
Osales 11 seltsilist

Vahepeal on küll tunne, nagu oleksin mingi vapper tinasõdur oma salgakesega keset ei-kuskit teadmata, kas meie armeed üldse enam alles on. Võib-olla on kõik juba ammu laiali jooksnud ning kindralid mõne teise riigi teenistuses endale soojad pesakesed sisse seadnud... Ei kippu ega kõppu, mõni harv hüüatus vaid harva kauguses.

Aga ikkagi - või seda enam - oli väga tore kogu meie väikest sõpruskonda jälle näha ning need paar seltsilist, kes tulla ei saanud, olid kenasti tervitustega endast märku andnud.

Nagu Urmas täheldas, näib see pikk ja ilus suvi üha kestvat, ainult imelikult vara läheb pimedaks... Seepärast sobiski hästi, et tavapärase arhiivi-õppeklassi asemel seadsime end sisse päikeselisel terrassil Elva külje all, ümberringi lõhnav männimets ja värvirikkad kuhjad kõigest sellest, mis suvega valminud.

Suvega oli kogunenud muudki väärtuslikku – suguvõsakokkutulekud, oma raamatu ilmumine või jätkamine, üllatavad kokkusattumised, suguvõsa uue haru uurimisega alustamine, põnevad loengud, värsked trükised – ning igaühelt ka mõni küsimus või ettepanek, millega võiks algaval sisehooajal põhjalikumalt tegeleda.

Loeteluks vormistatuna, kuid mitte tähtsuse järjekorras:

•  andmekaitse
•  julgeolekuasutuste arhiivid
•  Weskiwiki täiendamine
•  kaartidelt väljalugemine
•  nimeregistrite loomine
•  lühendid meetrika- ja personaalraamatutes
•  mälumänguküsimused ja muu kaastöö Põlvnemisloole
•  mujal toimuvad, kuid meilegi huvipakkuvad sündmused, ettekanded ja  ilmunud raamatud.

Kahe viimati nimetatud punkti kohta jääme püsivalt mistahes (ja soovitavalt eel-) teavet ootama aadressil: bent.vilja@gmail.com

Lisaks on pea kõigil meil ka mõni seltsiga seotud püsiülesanne, sellest aga juba asjaosalistega meilitsi eraldi (raamatukogu, sisuregistrid, osakonna koduleht, liikmemaksud ja arved, fotod).

Tegusat genealoogiahooaega meile kõigile!

Fotod: Kalev Toom, kollaaž FotoJet

Tarvastus 25.05.2024

 Väga ilus varasuvine väljasõit koos Pärnu osakonna rahvaga. Osales 11 seltsilist ja 5 külalist.

Terve päeva jooksul oli meie teejuhiks kohalik kodu- ja ajaloouurija Kalle Gaston, tänuväärselt leidsid meie jaoks aega ka Aili Anderson (Tarvastu raamatukogu, postipunkti, muuseumitoa ja hetkel ka käsitöökoja perenaine) ning Tarvastu koguduse õpetaja Elve Bender.

Üllatusena saabus hetkeks kohale ka noor mulgi korbi meister koos emaga, kes ahjusoojad saiakesed lõunapiknikuks reisulistele kätte tõi.

Mõned märksõnad veel: 

mõnusalt varjulised peatuspaigad palavas päevas; müstilised lood ja mulgi anekdoodid; talude nimed ja pildid hauakividel; kuus põlvkonda esivanemaid Alverite perekonnaplatsil; Peterburis tsaari vastuvõtul käinud Mats Alveri kiri kodustele aastast 1866; mulgi vaibad, sõbad ja muu peenike näputöö; Nikolai Baturin, Heino Pars ja Mensenkampfid; banaanikeeks; mis seos on Viljandi Lossimägede rippsillal ja Tarvastu ordulinnusel; kolm Jaan Silda Jaani poega korraga põllul; Jaan Viira õhulised inglid; pisike sinimustvalge lindike Harri Haameri haual 1987. aasta sügises; kohtumise ja jagamiserõõm.

Fotod: Silja, Marie-Hélène ja Vilja. Kollaažid FotoJet 

https://et.wikipedia.org › wiki › Tarvastu_kalmistu  

http://kultuur.elu.ee › ke538_Mensenkampff

http://kultuur.elu.ee › ke538_Mensenkampff

http://entsyklopeedia.ee › artikkel › haamer_harri

EELK Viljandi praostkonna kodulehelt:

Tarvastu Peetri kirik

XIV sajandil ehitatud hoone oli väike, võlvitud laega ja ilma tornita. Sellest perioodist on näha keskaegsete altarite juurde kuulunud nišid koori idaseinas ja pikihoone kirdenurgas. 1771, mil meister Johann Christoph Knauti juhtimisel laiendati ehitist umbes 10,5 m võrra ja ehitati läänetorn(kivist hilisbarokne kiiver), sai kirik oma praegused mõõtmed. Kirikusse tehti barokne laemaaling Viimse Kohtupäeva teemal.1892 süttis kirik pikselöögist. 1893 algasid kiriku taastamistööd, nende algatajaks praost Michael Jürmann, projekteerijaks ja ehitusmeistriks Gustav Heinrich Beermann. Sama aasta 5. detsembril pühitseti taasvalminud neogooti vormides kirik. Juurdeehitused tehti kooriosa lõuna- ja põhjakülgedele, samuti torni külgedele.Tööde käigus suurendati aknaavasid ja lammutati algne võidukaar. Altarilaud - C. Lesta töökoda (Tartu), Altarimaal Kolgata - Theodor Thieme (Dresden), orel - A. Terkmann

Raadil 1.05.2024

 

Osales 3 seltsilist

Rahulikult toimetades kulus poolteist tundi väga mõnusas meeleolus. Oleme ju järjepidevalt käinud, nüüd on põhiliselt vaja vaid väikseid vahtraid ja võililli välja nokitseda ning mõned kõrvalplatsidelt lennanud sügislehed kokku riisuda.

Talviku kivisamba ees läheb kohe üks tulp õitsema, Kampmaal saagisime mägimändi väiksemaks ning Erika plaat on nüüd jälle näha, Neumanni raudaed kestab kenasti ja Jaksi jalutsis õitsevad kivivaasis kuldtähed.

Pikniku tarvis leidsime seekord ühe eriti hea koha – pikk toekas pink suure puu varjus. Vahetasime uudiseid ja arutasime seltsiasju:

- Virve otsib endiselt, kellele raamatupidamine üle anda. Kes vähegi arvudega sina-peal, võiks ju vähemasti proovida, Virve poolt asjatundlik juhendamine.

- Siiri toob soovijatele hea meelega uuemad Põlvnemislood ja Aastaraamatu koju kätte – tore võimalus ka paar sõna vahetada. Helistame-kirjutame! Siiri kontakti saab Virve käest küsida.

- Sama ka väikese arvutiabi osas. Tiiu – kuidas Sul läheb?

- Gooti kirjaga hakkame lihtsalt tegelema, umbes samalaadselt kui Põlvnemisloo harjutustega: võtame ühe tekstilõigu ja katsume ühiselt sellest aru saada. Jagame meilitsi. Ei jäta pooleli. Kõik huvilised oodatud.

Harjutamise mõttes võib ajaviiteks proovida kirjutada mistahes tänapäevast teksti gooti kirjas.

Aitäh, Virve ja Siiri, selle kauni kevadpäeva eest!

EGeS aastakoosolek Tartus 13.04.2024

Kalev Toomi foto