Suguvõsauurijate ja Weskiwiki koostöövõimalustest. Praktiline tund. 24.01.2024

Osales 6 seltsilist

Täitsa juhuslikult kujunes nii, et üsna vähearvulises kohaletulnute seltskonnas olid esindatud vist kõik põhilised uurijatüübid:

• on oma materjal, arvutioskused ja valmisolek teisi aidata

• on oma materjal, arvutioskusi pole, kuid on huvi õppida

• on oma materjal, kuid loodab teistele

• oma materjali pole, kuid on arvutioskused ja valmisolek teisi aidata

• on oma materjal ja ka arvutioskused, kuid hetkel terviseprobleemid vm takistused

Mis on Weskiwiki?

Weskiwiki on veskihuviliste ja vabatahtlike ning netikasutajate kaasabil loodav ja arendatav Eesti veskeid ja veskikohti ning nendega seondavat tutvustav üldkasutatav vikpeedia-tüüpi andmekogu. Allikas: https://weskiwiki.ee

Siia võib nüüd lisada ka teise suuna: möldrite, veskipidajate ja veskiomanike isiku- ja suguvõsaandmete koondamine.

Suguseltsi listis on käimas arutelu, mida ja mis vormis Weskiwikisse üles panna. Tulemus saab olla ainult kokkuleppeline ning seaduse või reegli jõudu pole ju vajagi - lihtsalt mingi ühtlus andmete esituses teeb nii sisestajale kui lugejale asja lihtsamaks.

Katsetamine käib ka Weskiwiki poolelt – kui jälgida Savino veski  artiklit, mille lõpus [[Jekaterina]] link:

https://weskiwiki.ee/index.php?title=Savino_veski

Otselink [[Jekaterina]] persooni-leheküljele:

https://weskiwiki.ee/index.php?title=Jekaterina_(Seim/Pabbo/Markvard)

Milleks meile Weskiwiki?

1. Tekitame seoseid ja tihendame võrgustikku. Kunagi ei tea, millal endal võib seda vaja minna.

2. Aitame kaasa hobiuurijate jaoks olulise küsimuse lahendamisele: et tehtud tööst ka mingi jälg jääb ja kellelgi ehk sellest kasu on. Vikipeedia-laadis artikli koostamine ergutab uurijat ka enda jaoks oma materjalides selgemat struktuuri looma.

3. Õpime midagi uut ja avardame silmaringi.

4. Veskivaramus on toredad ja huvitavad inimesed, kes korraldavad põnevaid ettevõtmisi, milles saame osaleda.

Ning möldrisuguvõsad on meid ühendav teema.

Meie osakonna rahva edenemist saab jälgida, kui panete Weskiwiki otsingusse näiteks:

Keeri veski

Georg Mitri

Märt Karu

Illi veski

NB! Kui vajaksid arvutiabi. Oma materjali korrastamisel võiks olla esimeseks sammuks paigutada enda kogutud andmed etteantud valemisse (Elukaar/Veskiseosed; Eellased/Järglased). Piisab, kui on dokumendifailis või kasvõi paberil – mõningase harjutamise järel saab siis ka üsna algaja sisestaja nende ülespanemisega hakkama. 

Jõudu meile ja suhtleme!

Mölder Alo tööhoos. Weskiwiki

https://weskiwiki.ee/index.php?curid=776

Peetri kirikus 12.12.2023

Seekordne kohtumine sobis hästi kokku võtma tervet meie aastat – ilus koht, huvitav ettekanne, karismaatiline esineja, tore ja armas seltskond, – läheneva aastavahetuse meeleolus kriipsuke pidulikkust lisaks.

Foto: Urmas Madiste

Miks ja kuidas Peetri kogudus üldse tekkis, kellega pinda jagati (nügelemised Jaani kiriku uksel), kiriku hoone ehitamise lugu (annetustest, kahe aastaga, kaua ilma tornita nudi ilme), 3000 kohale mahtus avamisel 7000 inimest. Koguduses üldse kokku 27 000. Suurannetajad läbi aegade (Grossmann, erusoldat, kelle nimi ei jäänud meelde, Veeber). Teraskarkassil tornid. Läbi igasuguste aegade. Kõigest hoolimata algsest väga palju säilinud sh Köleri altarimaal, suured lühtrid, laed, suur orel, pingid. Rõduväärid.

Juba uksel mulje mingist hoopis teisest ajastust – nagu sellel kuldrohelistes-pruunides toonides pildil, mis kunagi vanaema toas seinal oli ja millel käharpäine mõtlik lapsuke hoidis süles lambatalle. 

 

Foto: Kalev Toom

Foto: Kalev Toom

Kiriku ja koguduse lugu lühiülevaates

https://tartupeetri.eelk.ee

Järgnes kodune koosistumine Tartu Ülikooli Delta maja kohvikus suurepärase vaatega tihedas lumesajus Emajõele. 

Tervitused ka kõigile neile, kes seekord tulla ei saanud! 

Head vana-aasta lõppu!

Osales 9 seltsilist ja 2 külalist.

Kaardikoolitus 29.11.2023 Nooras

 Osales 8 seltsilist.

Kogunesime taaskord Nooras, et käia koos Rahvusarhiivi arhivaar Albert Ludwig Roinega mõttelisel ekskursioonil mööda paberil kujutatud alasid. Kavas oli vaadata suure ekraani pealt 3-5 kaarti ning mõistatada kaartidel olevaid märke ja sümboleid. Taustaks kaardiloome tagamaadest täpsemalt. **Tekst A. L. Roine meilivastuse põhjal.

Valmistume ka juba järgmiseks kohtumiseks, siis juba uute kaartide ja uute küsimustega. 

Allpool aga lühike konspekt neile, kes seekord kohale tulla ei saanud.

Urmas Madiste foto

Kuidas jõuab arhiivis hoitav paberkaart kodusele arvutiekraanile? – Konservaatorid digiteerivad, kogumisosakond kirjeldab, kasutusosakond teeb leitavaks.

Kaugem eesmärk: kaartide infosüsteemi uuendamine.

Sel korral olid näitena uurimise all Vana-Nõo riigimõisa kaardid. Mis me nende põhjal teada saime? 

- Uuritav kaart võib olla mustand, puhtand või koopia.

- Kaart on mitmekihiline infokogum, mida on aja jooksul täiendatud.

Kinnitatud koopiale hiljem tehtud paranduste/täienduste juures on kirjas nende tegemise aeg (nt piirikivi number ja selle paigutamise aasta).

- Alati tehti ka koopiaid, a) mõisnikule b) Riia kubermanguvalitsusele.

- Mis oli kaardi tegemise eesmärk, miks see kaart loodi? Mõisakaartide puhul oli selleks koormiste täpsem määramine, reeglina olid need kaardid seotud kas kaardikirjeldus- või vakuraamatuga.

- Talude numbrid: hingeloendi ja kaardi andmete vahel süsteemset seost ei ole.

- Tähistuseks on kas värv või tähemärk (nt Aa – I kvaliteedi põllumaa) või mõlemad.

Kaart 1: Vana-Nõo mõisa plaan; EAA.2072.3.45a; 1836, 1843; lehed 3 ja 4

Mustandkaart (selle põhjal tehtud puhtand pole säilinud/pole leitud). See on see kaart, mis maamõõtjaga igal pool kohapeal kaasas käis, seega üsna kulunud. Kuid positiivse külje pealt on tihtipeale just taolistel mustandkaartidel kõigi pärimuskultuuri uurijate rõõmuks palju kohanimesid!

Mitmekihilisus tähendab siin:

Alusel – kõlvikud (põllu-, heina- jm maad)

sellel – (renditalude nööri-) maade piirid

ja siis muudatused, tükeldamine jm.

Kaart 2: Nõo-Vana mõisa mõisa ja talumaade plaanid. ...; EAA.3724.4.1264; 1863; leht 15

Riigi kinnitatud ühtsed leppemärgid alates XIX sajandi keskpaigast. Krunditud talumaade piirid. Puhtandkaart. Väikesed numbrid – maa väärtus taalrites ja krossides.

Mõisnikku huvitas maa headus klassides. 1873. aastal ilmus Liivimaa takseerimistabel (kuidas maa väärtust arvutada).

Kaart 3: Vana-Nõo mõisa maade plaan. Fragment; EAA.3724.5.2958; 1873; leht 1

Üks tolle perioodi iseloomulikult erekollaste üht tüüpi kroonumõisate kaartide hulgast.

Eesti ala kaardil vene maamõõtja nimi tähendab koopiat. Maamõõtmine oli siin baltisakslaste monopol.

Kaart 4: Pangodi, Vana-Nõo ja Unipiha mõisate järgi ...; EAA.3724.5.2956; leht 2

Maareformijärgne korralduspiirkonna plaan, milliseid tehti aastail 1926-1940, Eesti Vabariigi lõpuaastateni.

KIRJANDUS: Maamõetmise juhatus. Jakob Tülk. Digaris vabalt kättesaadav.

https://www.ester.ee/record=b1651652*est

Kust vanu kaarte üldse otsida?

Neid võib leida Riias, kohtuasutuste materjalides (kaardid tuli Riias kinnitada!).

ÜK raamatukogus (seal küll peamiselt turismikaardid jms).

RR – trükitud pärand.

RA – peamiselt omandiõigust tõestav materjal.

Maa-ameti Geoportaalis on 2004. aasta andmed, kuid see on samas ka parim koht, kus muutunud haldusjaotust jälgida!

Pilk tulevikku:

GEOREFEREERIMINE: arvuti paneb ajaloolise kaardi tänapäeva maastikule. OldMaps online jt. 

META

Segmenteerimise programm.

Kirjandusmuuseumis 8.11.2023

 

Kas me vähe tollest ilusast roosast majast Vanemuise tänaval mööda oleme käinud, aimamata, mis varandused seal peidus on. Teoorias ehk küll – et kõik see Eesti vanem kirjandus ja vanad ajalehed. Ja et kuskilt sealt korraldatakse elulugude kirjutamist.

Nüüd siis viimaks tellisime ekskursiooni koos ümarlauaga, st praktilise loenguga vastuseks meie küsimusele „Mida Kirjandusmuuseumis suguvõsauurijale huvitavat tallel on ja kuidas seda leida”.

Mis me siis teada saime?

* Kõik on kolmekordselt kirjas, oluline on kuskilt lihtsalt peale hakata.

* Suur osa on leitav ilusate nimedega internetiandmebaasides Kivike, Koobas, Ellen.

* Sisselogituna on võimalusi rohkem.

* Tuleb kasutada erinevaid otsinguvariante – eesnimi+perekonnanimi, perekonnanimi (koos eesnimega, komaga või ilma). NB! Kõike pole veel jõutud internetti riputada.

* Kui otsitavat ei leia või kui sattuda kasutuspiirangule – ALATI muuseumist üle küsida.

* Kohalkasutusega arvutis on võimalusi veel rohkem.

Mõni vihje:

Pärimus ei ole sama, mis muinasjutt. Võib juhtuda, et leiad oma vanaisa räägitud loo sellest, kuidas tema lapsepõlves elu oli. Võib juhtuda, et see on lindistatud lugu, nii võid teda isegi kuulda.

Elulugudes sisaldub tihti ka koha- ja suguvõsalugusid.

Muuseumis on hoiul suur hulk SUGUPUID, kaustu ja albumeid. Sh neid, millest järeltulijad pole hoolinud või mis on juhuslikult leitud kellegi teise kogutud/koostatud materjal.

Muuseumil on ka kaardi- ja fotokogu. 

Eelnevalt oli nii mitmelgi väike tõrge ekskursiooni suhtes, et mis me seal riiulite vahel ikka käime, aga kui majalabürindis liikudes järjekordsesse kataloogisaali jõudsime, siis oli just nende „riiulite” juurest kõige raskem seltsilisi jälle kokku koguda. Tahtsime ju kohe vaadata, kas meid huvitava nime või kihelkonna kohta midagi leida on. Oli ka alustaja õnne – sahtlisse vaadates sattuski vajalik kohe esimesena käe alla.

Töötajad on väga sõbralikud ja abivalmid, ei kujutanud ette, et nii paljud meie pärast oma igapäevase töö katki jätavad ja rõõmsalt selgitusi jagavad. Erilise vedamisena sattus enne meid käima ajakirjandustudengite rühm, kelle tarvis väljaotsitud Eesti vanemaid ja kõige vanemaid ajalehti saime meiegi oma ihusilmaga originaalis näha.

Rääkimata arhitekt Guleke poolt kunagise Karula-Kaagvere mõisniku von Grote perekonnale ehitatud majast, mille ühes saalis on isegi algne tapeet veel pea tervenisti alles ja teise laes särab Murano klaasist kroonlühter (lugemissaalis, muide).

Asja käik on lihtne ja praktiliselt sama, mis näiteks meie Noora uurimissaalis – tuleb vaid oma nimi raamatusse kirja panna ja võibki hakata kataloogikaarte sõrmitsema või tellitud kirjavara lugema.   

https://www.kirmus.ee › virtuaaltuur › subpage

Juhtusime just sel muuseumirahvale kurval päeval, kui fuajees põles küünal Rutt Hindrikuse mälestuseks.

https://kultuur.postimees.ee › in-memoriam-kirjandustea...

Osales 10 seltsilist. Fotod: Urmas Madiste (1,2,4) ja Vilja Pärn (3)

Hooaja avakoosolek 28. septembril 2023

 

Osales 13 seltsilist ja 1 külaline.

Meenutasime Vello Hallingut

Kuna Vello oli tihedalt seotud Eesti Rahva Muuseumiga, siis tegime seekord korjandusringi ERM-i Sõprade Seltsi algatatud Fr. R. Kreutzwaldi hauaplatsi korrastamise toetuseks.

https://www.erm.ee › content › sõprade-selts

Vilja ülesandeks jäi välja selgitada, kuhu kõik see Vello filmitud kultuurilooline materjal hoiule on antud ja/või antakse.

Sünnipäevalapsed

Veelkord palju õnne Ukule! Eriti, et juubeliks kavandatud suguvõsaraamat saigi õigeks ajaks valmis! Kohalolijad võisid seda ka sirvida, kuid kuna teos sisaldab väga isiklikke andmeid, siis paraku seltsi raamatukokku pole lootust seda väljaannet saada. Isegi kui tehakse veel teine, veelgi parem trükk. Aga tubli ikkagi!

Virve hoolitseb jätkuvalt, et meil kõik õigel ajal õigesti tehtud saaks. 

Õnnitleda saime ka Edat – tema väikese juubeli puhul, ning Uunot – Veskivaramu auliikmeks valimise puhul. Viimaks selgus ootamatult, et meie koosolek toimus täpselt pealinnast kohalesõitnud seltsi uue esimehe Aare Pällini sünnipäeva päeval, aga õnneks oli sünnipäevalapsel endal jagamiseks kommikarp kaasas. Palju õnne Aarelegi!

Hooaja plaanid

• Eda ja Urmase suvistest leidudest Alvrete suguvõsa ajaloost saame lähemalt kuulda mõnel järgnevatest kokkusaamistest. Tänu omaenda kunagisele veskile on ka nemad huvitatud meie veskisõprade seltskonna tegemistest ning arengutest weskiwiki täiendamise vallas.

• Koostöö Veskivaramuga on jätkuvalt õhus, praeguse seisuga ootame ühise väljasõidukoosoleku teadet. Siis peaks saama juba natuke selgemaks, mis ja kuidas edaspidi toimuma hakkab. Eesmärgiks on teha veskipidajate ja möldrite andmed, elu- ja suguvõsalood internetis (weskiwikis) kättesaadavaks.

• Mõelge ka selle peale, kus võiks korraldada detsembrikuise kokkusaamise, kuhu sõita maikuus ekskursioonile ning mis koolituse osas maad kuulata.

  Küsitlusleht järgmisel koosolekul.

• Jätkame ikka ka oma kohtumisi Raadi kalmistul, nüüd sügisel siis, kui lehed langenud, ja kevadel lumemineku järel. Suvel tunde järgi. Teade tuleb osakonna listis lühikese etteteatamisega, kuid alati lootusrikkalt osalejaid oodates.                                                                                                                     

  

  Seekord oligi vaheldumisi nii rõõmsaid kui murelikke mõtteid.

  
  

Pikemad plaanid 

• Uusvanade murekohtadega tegelemine (privaatseks kuulutatud andmed Genis, lüngad ja vead Haudi andmebaasis).

Seltsi esimehe ettepanekud

• Põnevamate teemadega ettekandekoosolekud videosse võtta ja YouTube'i üles riputada.

• Lahendamist vajavate küsimuste tarvis tekitada toimkonnad (valdkonna asjatundjad+juhatuse liige+huvirühma esindajad), neilt ka tagasiside ja aruandmine.

  Nt Kuidas seltsi ja osakondade kodulehti paremaks teha?

• Seltsi liikmete uurimuste avaldamise toetamine. PDF-raamatud.

Ikka selleks, et

• selts oleks rohkem tuntud ja mõjukam

• selts oleks tegusam

• liikmetel oleks seltsist rohkem tuge ja kasu.

Fotod: Urmas Madiste.

Veskikonverentsil Hellenurmes 22. septembril 2023

Suuremat ettekavatsemata juhtus nii, et Tartu osakonna rahva ja Uuno Ojala esindatud Eesti Genealoogia Selts oli Veskivaramu 20. sünnipäeva tähistaval III Veskikonverentsil kirjas Veskivaramu koostööpartnerite seas.

Esmalt oli meie poolt Juss Konksi ettekanne Kambja kandi veskitest.

Seejärel oli mul palutud selgitada suguvõsauurimise ja veskiteema kokkupuutepunkte - jätkuna Arvo Järveti kevadel esitatud mõttele, et weskiwikis võiksid olla ka veskipidajate ja möldrite suguvõsa- ja elulood. Mida ja kuidas täpsemalt, on kavas arutada EGeS-i ja Veskivaramu ühisel väljasõidukoosolekul. Täpsem teave loodetavasti oktoobris-novembris suguseltsi listis. Kõik huvilised seltsiliikmed on osalema ja kaasa mõtlema oodatud.

Helduri perekonna Võnnu veski seost me ju teame, aga küllap vist suvevaheaja tõttu meil mingit konverentsi-info jagamist ei toimunud. Igatahes oli suur rõõm tema soliidset kogu teiste veskiinimeste seas näha.

Ning viimaks – Veskivaramu on valinud Uuno Ojala oma auliikmeks! Seni arvasin, et tema põhiteema on kooliajalugu, kuid ta teab ja jõuab palju rohkem, kui tema tagasihoidlik olek aimata lubab. Küll meil oli hea meel!

Konverents peeti Hellenurme vesiveskis, mis teadupoolest on juba paarkümmend aastat ainus ja viimane vee jõul töötav veski Eestis. Ka veskilüüsid tõmmati päeva lõpuks lahti, veskikivid pandi pöörlema ning huvilised võisid kõike seda päris veskitööd läbi kolme korruse uudistada.

 Veskiemand Mae jagas selgitusi, sikutas vahepeal nagu muuseas siit ja pööras teisalt ning soe (!) jahu koguneski juba kottidesse. Kõik võisid käe valgeks teha.

Veskivaramu sünnipäevaks oli trükivärskelt valmis saanud Veskikalender 2024, heldelt jagati Kütioru meepurke ja tähtsamatele tegijatele seoti ette möldripõll. Pidulaud oli rikkalik, pererahvas südamlik, pillimehed väsimatud ning alles täispimedas asuti sel suve viimasel õhtul tasapisi koduteele.

Foto Hellenurme Veskimuuseum MTÜ Facebooki lehelt 

Konverentsi kava ja Veskivaramust üldse vaata:

https://veskivaramu.ee

https://www.facebook.com/veskivaramu

Suvepäevad Vana-Võidus 12.-13.08.2023

Tartu osakonnast osalesid Kalev, Heldur ja Vilja, teisel päeval tulid veel ka Eda ja Urmas.

Esmalt plusspoolelt. Ja seda on palju.

Toimumiskoht. Viljandimaa Kutsehariduskeskuse ühiselamu Vana-Võidu mõisapargi serval. Uus ja avar maja, suur saal, köök ja öömaja kõik ühe katuse all, saalist võimalus sujuvalt välisterrassile minna, õhtune mõisaekskursioon paraja jalutuskäigu kaugusel.

Peaesineja. Kes võinuks olla parem valik kui Eesti Genealoogia Seltsi auliige aastast 2021, Eesti-poolne Geni-guru Henn Sarv. Asjatundliku publikuga arvestades polnud muidugi mingit tutvustavat juttu tarvis, põhirõhk oli Geni kasutamisel ettetulevate konfliktide ja vigade selgitamisel. Väga vajalik ja asjalik lähenemine nii ise Genis toimetamisel kui teiste tegijate mõistmiseks.

Ooper. Kiiduväärt on Tafenaude hoogne energia ja fantaasia, julgus olla omanäoline ning nende võime esmapilgul ehk üsna hullud ideed enesekindlalt ka teoks teha. Tiina on ju juba mitut puhku maininud genealoogiateemalist ooperit ning olge lahked – laval oli terve segakoor ja solistid, etendus oli hästi jälgitav ja huvitav, libreto Tiina enda kirjutatud, vähemalt siinkirjutaja muusikakaugele kõrvale tundus ka üksjagu meloodiaid originaallooming olevat, üks aaria kummitas veel mitu päeva peas ning Mats alati on tubli mees-viisil loodud lõpulaul kõlas võimsalt nagu genealoogide hümn. 

Ka kavaleht oli nagu päris teatris.

Töötoad. Oodatud jätkuna eelmistel suvepäevadel alustatule. (Taas)kohtusid kalmistuhuvilised, kes Kalle Pullmanni juhtimisel said seekord rohkem aimu Haudi toimimisest ja tegemisest; teises toas olid omaette perekonnaarhiivi korrastamisest huvitunud.

Õhtune lühikonverents. Väga hea mõte. Pärast õhtusööki ei valgunud rahvas laiali, vaid jätkasime kõik koos sealsamas saalis meie oma seltsi liikmete lühiettekandeid kuulates, 15-20 minutit teema kohta oli päevast juba pisut väsinud peadele täitsa paras pikkus. Ja teemad ise olid kas praktilised ning kogemustepõhised: suguvõsa fotoalbumite koostamine (Raja Aardevälja), kokkutuleku korraldamine (Aare Pällin) või üldhuvitav: eestlaste perekonnanimede süstematiseerimine (Jaan Tagaväli).

Juba üsna keskköö kanti jäi veel meie edasise tegevuse arutelu väiksemas ringis. Hästi sümpaatne oli, et kaasa mõtlema olid oodatud kõik, kel seltsi saatus südamel, mitte üksnes juhatus vm piiritletud aktiiv. Ega sellepärast muidugi ei arva, et teistele seltsiasjad korda ei lähe, kuid igaühel ongi ju eri aegadel erinevad plaanid ja probleemid esikohal.

Toitlustamine. Kodune ja külluslik toit, inspireeritud Tafenaude lapsepõlveköögist. Kellele nostalgia, kellele uudne elamus. Tähelepanu pöörati korduvkasutamisele ja säästmisele. Nagu koduski – mis üle jääb, läheb järgmisel korral käiku. Vahva idee oli piknikuks purkidesse jagatud salatiportsud, mugav kohale toimetada ja kiirelt kätte saadavad.

Ekskursioon. Ikka oodatud – et mis siis sealkandis huvitavat näha ja kuulda. Väga hea oli ringkäik Kalle Pullmanniga Viljandi Vanal kalmistul, kus iga nurgake teejuhile tuttav ja lood põnevad.

Heimtali mõisakool oma müstilise talveaiaga ja Paistu kirik, mõlemas ka asjatundlik giid. Paistus hajus meie seltskond juba pisut väiksematesse gruppidesse. Kel nobedamad jalad, jõudis ära käia kellatornis, kus alates 1948. aastast ripub sõjas põlenud Tartu Maarja kiriku kell. Kellgi oli põlenud ja näeb välja nagu roostes, kuid on täiesti töökorras ja tartlased tahavad teda tagasi. Paistu enda vana kell on mõranenud ja all kirikuruumis ka vaatamiseks väljas.

Torniaknast paistis Viljandi linn ja teisest aknast – Eesti kõige kõrgemad tuugerid silmapiiril, 30 kilomeetri kaugusel.

Lõpupiknik toimus Heimtali mõisas, kus krapsakas majaperenaine ja juba nimetatud Tafenaude salatipurgid uue elevuse tekitasid.

Suvepäevade grande finaleks sai aga Carlos – 12-aastane genealoogiahuviline koolipoiss. Oh sa taevas! Imet tunnistavad targad vaatasid võlutult uut sündinud lootust, kummardusid hardalt lapse joonistatud suure sugupuu üle ning koduteele asuti palju kepsakamal sammul, kui endast ehk oodatagi osati.

Suvepäevalised Viljandi Vanal kalmistul

Mõned seekordsed küsitavused ja ettepanekud järgmistele

Vahepeal jäime infopuudusesse – mis ajaks kuhu minna, seega peaks suvepäevade kava Põlvnemisloo viimasel leheküljel ikka kirjas olema.

Töötubade valik võinuks olla laiem. Paljud jätsid eelvaliku üldse tegemata, kuid need, kes oma huvist teada andsid ja kindla sooviga mõttekaaslasi kohata kohale tulid, pidid nüüd pettuma. Teemast huvitatuid ehk isegi oli, aga kuidas neid rahva hulgas ära tunda?

Töötubade omapoolset vaadet selgitan järgmises Põlvnemisloos veelkord üle.

Loodi Põrguga jäi tunne nii ja naa. Iseenesest ilus koht, väike matk pead puhates ja lihtsalt loodust või vestlust nautides kulus täitsa ära, aga miskipärast eksles osa rahvast kõigepealt juba maanteel ja siis kuskil metsavahel hõigeldes ringi. Ning seeaeg oldi Paistu kirikus meid juba ootamas. Lõpuks lahenes kõik loomulikult kenasti ja sõbralikult. 

Mis sai kõukude tabelitest? Ega nad muidugi kuhugi ei kao, ja need, kel seekord enda oma veel kaasa võtta polnud, jõuavad järgmisteks suvepäevadeks selle valmis joonistada. Igatahes huvitav oleks neid uurida.

Kui palju aga närvi-, aja- ja igasugust muud kulu taolise kahepäevase ettevõtmise läbiviimine tähendab, teavad vaid need, kes ise pidanud sellega tegelema. Kohaletulnuile jääb rõõm koos veedetud ilusatest suvepäevadest. Suur tänu seekordsetele tegijatele ning jõudu järgmistele!

Suvepäevad 2025 on Pärnu osakonna korraldada. Olge tublid!