Kas me vähe tollest ilusast roosast majast Vanemuise tänaval mööda oleme käinud, aimamata, mis varandused seal peidus on. Teoorias ehk küll – et kõik see Eesti vanem kirjandus ja vanad ajalehed. Ja et kuskilt sealt korraldatakse elulugude kirjutamist.
Nüüd siis viimaks tellisime ekskursiooni koos ümarlauaga, st praktilise loenguga vastuseks meie küsimusele „Mida Kirjandusmuuseumis suguvõsauurijale huvitavat tallel on ja kuidas seda leida”.
Mis me siis teada saime?
* Kõik on kolmekordselt kirjas, oluline on kuskilt lihtsalt peale hakata.
* Suur osa on leitav ilusate nimedega internetiandmebaasides Kivike, Koobas, Ellen.
* Sisselogituna on võimalusi rohkem.
* Tuleb kasutada erinevaid otsinguvariante – eesnimi+perekonnanimi, perekonnanimi (koos eesnimega, komaga või ilma). NB! Kõike pole veel jõutud internetti riputada.
* Kui otsitavat ei leia või kui sattuda kasutuspiirangule – ALATI muuseumist üle küsida.
* Kohalkasutusega arvutis on võimalusi veel rohkem.
Mõni vihje:
Pärimus ei ole sama, mis muinasjutt. Võib juhtuda, et leiad oma vanaisa räägitud loo sellest, kuidas tema lapsepõlves elu oli. Võib juhtuda, et see on lindistatud lugu, nii võid teda isegi kuulda.
Elulugudes sisaldub tihti ka koha- ja suguvõsalugusid.
Muuseumis on hoiul suur hulk SUGUPUID, kaustu ja albumeid. Sh neid, millest järeltulijad pole hoolinud või mis on juhuslikult leitud kellegi teise kogutud/koostatud materjal.
Muuseumil on ka kaardi- ja fotokogu.
Eelnevalt oli nii mitmelgi väike tõrge ekskursiooni suhtes, et mis me seal riiulite vahel ikka käime, aga kui majalabürindis liikudes järjekordsesse kataloogisaali jõudsime, siis oli just nende „riiulite” juurest kõige raskem seltsilisi jälle kokku koguda. Tahtsime ju kohe vaadata, kas meid huvitava nime või kihelkonna kohta midagi leida on. Oli ka alustaja õnne – sahtlisse vaadates sattuski vajalik kohe esimesena käe alla.
Töötajad on väga sõbralikud ja abivalmid, ei kujutanud ette, et nii paljud meie pärast oma igapäevase töö katki jätavad ja rõõmsalt selgitusi jagavad. Erilise vedamisena sattus enne meid käima ajakirjandustudengite rühm, kelle tarvis väljaotsitud Eesti vanemaid ja kõige vanemaid ajalehti saime meiegi oma ihusilmaga originaalis näha.
Rääkimata arhitekt Guleke poolt kunagise Karula-Kaagvere mõisniku von Grote perekonnale ehitatud majast, mille ühes saalis on isegi algne tapeet veel pea tervenisti alles ja teise laes särab Murano klaasist kroonlühter (lugemissaalis, muide).
Asja käik on lihtne ja praktiliselt sama, mis näiteks meie Noora uurimissaalis – tuleb vaid oma nimi raamatusse kirja panna ja võibki hakata kataloogikaarte sõrmitsema või tellitud kirjavara lugema.
https://www.kirmus.ee › virtuaaltuur › subpage
Juhtusime just sel muuseumirahvale kurval päeval, kui fuajees põles küünal Rutt Hindrikuse mälestuseks.
https://kultuur.postimees.ee › in-memoriam-kirjandustea...
Osales 10 seltsilist. Fotod: Urmas Madiste (1,2,4) ja Vilja Pärn (3)
No comments:
Post a Comment