Suuremat ettekavatsemata juhtus nii, et Tartu osakonna rahva ja Uuno Ojala esindatud Eesti Genealoogia Selts oli Veskivaramu 20. sünnipäeva tähistaval III Veskikonverentsil kirjas Veskivaramu koostööpartnerite seas.
Esmalt oli meie poolt Juss Konksi ettekanne Kambja kandi veskitest. |
Seejärel oli mul palutud selgitada suguvõsauurimise ja veskiteema kokkupuutepunkte - jätkuna Arvo Järveti kevadel esitatud mõttele, et weskiwikis võiksid olla ka veskipidajate ja möldrite suguvõsa- ja elulood. Mida ja kuidas täpsemalt, on kavas arutada EGeS-i ja Veskivaramu ühisel väljasõidukoosolekul. Täpsem teave loodetavasti oktoobris-novembris suguseltsi listis. Kõik huvilised seltsiliikmed on osalema ja kaasa mõtlema oodatud.
Helduri perekonna Võnnu veski seost me ju teame, aga küllap vist suvevaheaja tõttu meil mingit konverentsi-info jagamist ei toimunud. Igatahes oli suur rõõm tema soliidset kogu teiste veskiinimeste seas näha.
Konverents peeti Hellenurme vesiveskis, mis teadupoolest on juba paarkümmend aastat ainus ja viimane vee jõul töötav veski Eestis. Ka veskilüüsid tõmmati päeva lõpuks lahti, veskikivid pandi pöörlema ning huvilised võisid kõike seda päris veskitööd läbi kolme korruse uudistada.
Veskiemand Mae jagas selgitusi, sikutas vahepeal nagu muuseas siit ja pööras teisalt ning soe (!) jahu koguneski juba kottidesse. Kõik võisid käe valgeks teha. |
Veskivaramu sünnipäevaks oli trükivärskelt valmis saanud Veskikalender 2024, heldelt jagati Kütioru meepurke ja tähtsamatele tegijatele seoti ette möldripõll. Pidulaud oli rikkalik, pererahvas südamlik, pillimehed väsimatud ning alles täispimedas asuti sel suve viimasel õhtul tasapisi koduteele.
Foto Hellenurme Veskimuuseum MTÜ Facebooki lehelt |
No comments:
Post a Comment