Kodune fotokogu digiarhiiviks 2. 14.02.2024

 

Jätkuks 7. veebruaril toimunud teemaõhtule kohtusime taas nädal hiljem, et Kalevi juhatusel püüda asjast siiski aru saada. Kalev on digitaliseerimisega tegelnud juba kümme aastat ning nüüdseks on tal arvutiekraanil vaadatavaks muudetud üle 40 000 foto. Alates kooliajal tehtud must-valgetest filmirullidest, üle vahepeal moodsate värvislaidide kuni tänapäevaste digifotodeni välja. Kõige jaoks on oma abivahendid ja nipid, kuidas tulemust mõjutada. Üksjagu mõjutusi teeb tarkvara muidugi juba ise ära ning sedagi on hea teada.

Ka sellepoolest oli ettekanne meile jõukohane, et keskendus vaid skanneriga digimisele. Võrreldes kaameraga tegutsemisele, millest elukutseline fotograaf rääkis, on skanner asjaarmastajale palju lihtsam käsitleda ning tulemus on koduse fotokogu tarvis täiesti piisav. Siis saab juba albumite ja otsinguvõimaluste juurde asuda, kusjuures kõige tähtsam on muidugi mitte unustada õigel ajal nimede ja kuupäevade lisamist.

Kalevi tugev külg (lisaks hästi sõbralikule ja abivalmis loomusele) on veel ka see, et ta oskab näiliselt keerulised asjad lihtsate sõnadega ning asjalike näidete varal kuulajale mõistetavaks teha. Lõpuks oskasime üht-teist isegi juba küsida.

Kui nüüd kodus oma vanad filmirullid ja -karbid välja otsime ja mõtiskleme skanneri hankimise üle, siis... Võib-olla oleks mõttekas osakonna peale üks skanner osta ja siis osanike vahel ringi käima lasta?

Osales 9 seltsilist.

Üks fotodest, mida uurisime. Kalev Toomi kogu

Vanaisa pilt, kus foto negatiiv oli valesti pööratud. Kalev Toomi kogu

Meeldetuletuseks ka jutus mainitud juba ära olnud teemaõhtu teade. Järelvaatamise võimalust seekord pole.

Kutsume kõiki huvilisi 7. veebruaril kell 17 Rahvusarhiivi Tartusse (Nooruse 3) teemaõhtule „Kodune fotokogu digiarhiiviks“. Teemaõhtul annab fotograaf Tago Kalbri ülevaate koduste fotonegatiivide, slaidide ning fotode digiteerimise keerukustest ning Rahvusarhiivi konserveerimisvaldkonna juht Jaan Lehtarult saab näpunäiteid kuidas paremini säilitada kodus olevaid fotoarhiive.

Teemaõhtu lõpetab kasutusosakonna asejuhataja Sven Lepa, kes viib kuulajad kurssi, kuidas Rahvusarhiivi fotokogudes kõige paremini orienteeruda.

Tublimad jõudsid enne meie koosolekut osa saada teisestki ettevõtmisest: Mati Lauri raamatu „Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal“ esitlusest. Raamatu teemadel vestlesid TÜ professor Mati Laur ja TLÜ dotsent Kaarel Vanamölder ning seda saab mugavalt osta ka arhiivi valvelauast.

Suguvõsauurijate ja Weskiwiki koostöövõimalustest. Praktiline tund. 24.01.2024

Osales 6 seltsilist

Täitsa juhuslikult kujunes nii, et üsna vähearvulises kohaletulnute seltskonnas olid esindatud vist kõik põhilised uurijatüübid:

• on oma materjal, arvutioskused ja valmisolek teisi aidata

• on oma materjal, arvutioskusi pole, kuid on huvi õppida

• on oma materjal, kuid loodab teistele

• oma materjali pole, kuid on arvutioskused ja valmisolek teisi aidata

• on oma materjal ja ka arvutioskused, kuid hetkel terviseprobleemid vm takistused

Mis on Weskiwiki?

Weskiwiki on veskihuviliste ja vabatahtlike ning netikasutajate kaasabil loodav ja arendatav Eesti veskeid ja veskikohti ning nendega seondavat tutvustav üldkasutatav vikpeedia-tüüpi andmekogu. Allikas: https://weskiwiki.ee

Siia võib nüüd lisada ka teise suuna: möldrite, veskipidajate ja veskiomanike isiku- ja suguvõsaandmete koondamine.

Suguseltsi listis on käimas arutelu, mida ja mis vormis Weskiwikisse üles panna. Tulemus saab olla ainult kokkuleppeline ning seaduse või reegli jõudu pole ju vajagi - lihtsalt mingi ühtlus andmete esituses teeb nii sisestajale kui lugejale asja lihtsamaks.

Katsetamine käib ka Weskiwiki poolelt – kui jälgida Savino veski  artiklit, mille lõpus [[Jekaterina]] link:

https://weskiwiki.ee/index.php?title=Savino_veski

Otselink [[Jekaterina]] persooni-leheküljele:

https://weskiwiki.ee/index.php?title=Jekaterina_(Seim/Pabbo/Markvard)

Milleks meile Weskiwiki?

1. Tekitame seoseid ja tihendame võrgustikku. Kunagi ei tea, millal endal võib seda vaja minna.

2. Aitame kaasa hobiuurijate jaoks olulise küsimuse lahendamisele: et tehtud tööst ka mingi jälg jääb ja kellelgi ehk sellest kasu on. Vikipeedia-laadis artikli koostamine ergutab uurijat ka enda jaoks oma materjalides selgemat struktuuri looma.

3. Õpime midagi uut ja avardame silmaringi.

4. Veskivaramus on toredad ja huvitavad inimesed, kes korraldavad põnevaid ettevõtmisi, milles saame osaleda.

Ning möldrisuguvõsad on meid ühendav teema.

Meie osakonna rahva edenemist saab jälgida, kui panete Weskiwiki otsingusse näiteks:

Keeri veski

Georg Mitri

Märt Karu

Illi veski

NB! Kui vajaksid arvutiabi. Oma materjali korrastamisel võiks olla esimeseks sammuks paigutada enda kogutud andmed etteantud valemisse (Elukaar/Veskiseosed; Eellased/Järglased). Piisab, kui on dokumendifailis või kasvõi paberil – mõningase harjutamise järel saab siis ka üsna algaja sisestaja nende ülespanemisega hakkama. 

Jõudu meile ja suhtleme!

Mölder Alo tööhoos. Weskiwiki

https://weskiwiki.ee/index.php?curid=776

Peetri kirikus 12.12.2023

Seekordne kohtumine sobis hästi kokku võtma tervet meie aastat – ilus koht, huvitav ettekanne, karismaatiline esineja, tore ja armas seltskond, – läheneva aastavahetuse meeleolus kriipsuke pidulikkust lisaks.

Foto: Urmas Madiste

Miks ja kuidas Peetri kogudus üldse tekkis, kellega pinda jagati (nügelemised Jaani kiriku uksel), kiriku hoone ehitamise lugu (annetustest, kahe aastaga, kaua ilma tornita nudi ilme), 3000 kohale mahtus avamisel 7000 inimest. Koguduses üldse kokku 27 000. Suurannetajad läbi aegade (Grossmann, erusoldat, kelle nimi ei jäänud meelde, Veeber). Teraskarkassil tornid. Läbi igasuguste aegade. Kõigest hoolimata algsest väga palju säilinud sh Köleri altarimaal, suured lühtrid, laed, suur orel, pingid. Rõduväärid.

Juba uksel mulje mingist hoopis teisest ajastust – nagu sellel kuldrohelistes-pruunides toonides pildil, mis kunagi vanaema toas seinal oli ja millel käharpäine mõtlik lapsuke hoidis süles lambatalle. 

 

Foto: Kalev Toom

Foto: Kalev Toom

Kiriku ja koguduse lugu lühiülevaates

https://tartupeetri.eelk.ee

Järgnes kodune koosistumine Tartu Ülikooli Delta maja kohvikus suurepärase vaatega tihedas lumesajus Emajõele. 

Tervitused ka kõigile neile, kes seekord tulla ei saanud! 

Head vana-aasta lõppu!

Osales 9 seltsilist ja 2 külalist.

Kaardikoolitus 29.11.2023 Nooras

 Osales 8 seltsilist.

Kogunesime taaskord Nooras, et käia koos Rahvusarhiivi arhivaar Albert Ludwig Roinega mõttelisel ekskursioonil mööda paberil kujutatud alasid. Kavas oli vaadata suure ekraani pealt 3-5 kaarti ning mõistatada kaartidel olevaid märke ja sümboleid. Taustaks kaardiloome tagamaadest täpsemalt. **Tekst A. L. Roine meilivastuse põhjal.

Valmistume ka juba järgmiseks kohtumiseks, siis juba uute kaartide ja uute küsimustega. 

Allpool aga lühike konspekt neile, kes seekord kohale tulla ei saanud.

Urmas Madiste foto

Kuidas jõuab arhiivis hoitav paberkaart kodusele arvutiekraanile? – Konservaatorid digiteerivad, kogumisosakond kirjeldab, kasutusosakond teeb leitavaks.

Kaugem eesmärk: kaartide infosüsteemi uuendamine.

Sel korral olid näitena uurimise all Vana-Nõo riigimõisa kaardid. Mis me nende põhjal teada saime? 

- Uuritav kaart võib olla mustand, puhtand või koopia.

- Kaart on mitmekihiline infokogum, mida on aja jooksul täiendatud.

Kinnitatud koopiale hiljem tehtud paranduste/täienduste juures on kirjas nende tegemise aeg (nt piirikivi number ja selle paigutamise aasta).

- Alati tehti ka koopiaid, a) mõisnikule b) Riia kubermanguvalitsusele.

- Mis oli kaardi tegemise eesmärk, miks see kaart loodi? Mõisakaartide puhul oli selleks koormiste täpsem määramine, reeglina olid need kaardid seotud kas kaardikirjeldus- või vakuraamatuga.

- Talude numbrid: hingeloendi ja kaardi andmete vahel süsteemset seost ei ole.

- Tähistuseks on kas värv või tähemärk (nt Aa – I kvaliteedi põllumaa) või mõlemad.

Kaart 1: Vana-Nõo mõisa plaan; EAA.2072.3.45a; 1836, 1843; lehed 3 ja 4

Mustandkaart (selle põhjal tehtud puhtand pole säilinud/pole leitud). See on see kaart, mis maamõõtjaga igal pool kohapeal kaasas käis, seega üsna kulunud. Kuid positiivse külje pealt on tihtipeale just taolistel mustandkaartidel kõigi pärimuskultuuri uurijate rõõmuks palju kohanimesid!

Mitmekihilisus tähendab siin:

Alusel – kõlvikud (põllu-, heina- jm maad)

sellel – (renditalude nööri-) maade piirid

ja siis muudatused, tükeldamine jm.

Kaart 2: Nõo-Vana mõisa mõisa ja talumaade plaanid. ...; EAA.3724.4.1264; 1863; leht 15

Riigi kinnitatud ühtsed leppemärgid alates XIX sajandi keskpaigast. Krunditud talumaade piirid. Puhtandkaart. Väikesed numbrid – maa väärtus taalrites ja krossides.

Mõisnikku huvitas maa headus klassides. 1873. aastal ilmus Liivimaa takseerimistabel (kuidas maa väärtust arvutada).

Kaart 3: Vana-Nõo mõisa maade plaan. Fragment; EAA.3724.5.2958; 1873; leht 1

Üks tolle perioodi iseloomulikult erekollaste üht tüüpi kroonumõisate kaartide hulgast.

Eesti ala kaardil vene maamõõtja nimi tähendab koopiat. Maamõõtmine oli siin baltisakslaste monopol.

Kaart 4: Pangodi, Vana-Nõo ja Unipiha mõisate järgi ...; EAA.3724.5.2956; leht 2

Maareformijärgne korralduspiirkonna plaan, milliseid tehti aastail 1926-1940, Eesti Vabariigi lõpuaastateni.

KIRJANDUS: Maamõetmise juhatus. Jakob Tülk. Digaris vabalt kättesaadav.

https://www.ester.ee/record=b1651652*est

Kust vanu kaarte üldse otsida?

Neid võib leida Riias, kohtuasutuste materjalides (kaardid tuli Riias kinnitada!).

ÜK raamatukogus (seal küll peamiselt turismikaardid jms).

RR – trükitud pärand.

RA – peamiselt omandiõigust tõestav materjal.

Maa-ameti Geoportaalis on 2004. aasta andmed, kuid see on samas ka parim koht, kus muutunud haldusjaotust jälgida!

Pilk tulevikku:

GEOREFEREERIMINE: arvuti paneb ajaloolise kaardi tänapäeva maastikule. OldMaps online jt. 

META

Segmenteerimise programm.

Kirjandusmuuseumis 8.11.2023

 

Kas me vähe tollest ilusast roosast majast Vanemuise tänaval mööda oleme käinud, aimamata, mis varandused seal peidus on. Teoorias ehk küll – et kõik see Eesti vanem kirjandus ja vanad ajalehed. Ja et kuskilt sealt korraldatakse elulugude kirjutamist.

Nüüd siis viimaks tellisime ekskursiooni koos ümarlauaga, st praktilise loenguga vastuseks meie küsimusele „Mida Kirjandusmuuseumis suguvõsauurijale huvitavat tallel on ja kuidas seda leida”.

Mis me siis teada saime?

* Kõik on kolmekordselt kirjas, oluline on kuskilt lihtsalt peale hakata.

* Suur osa on leitav ilusate nimedega internetiandmebaasides Kivike, Koobas, Ellen.

* Sisselogituna on võimalusi rohkem.

* Tuleb kasutada erinevaid otsinguvariante – eesnimi+perekonnanimi, perekonnanimi (koos eesnimega, komaga või ilma). NB! Kõike pole veel jõutud internetti riputada.

* Kui otsitavat ei leia või kui sattuda kasutuspiirangule – ALATI muuseumist üle küsida.

* Kohalkasutusega arvutis on võimalusi veel rohkem.

Mõni vihje:

Pärimus ei ole sama, mis muinasjutt. Võib juhtuda, et leiad oma vanaisa räägitud loo sellest, kuidas tema lapsepõlves elu oli. Võib juhtuda, et see on lindistatud lugu, nii võid teda isegi kuulda.

Elulugudes sisaldub tihti ka koha- ja suguvõsalugusid.

Muuseumis on hoiul suur hulk SUGUPUID, kaustu ja albumeid. Sh neid, millest järeltulijad pole hoolinud või mis on juhuslikult leitud kellegi teise kogutud/koostatud materjal.

Muuseumil on ka kaardi- ja fotokogu. 

Eelnevalt oli nii mitmelgi väike tõrge ekskursiooni suhtes, et mis me seal riiulite vahel ikka käime, aga kui majalabürindis liikudes järjekordsesse kataloogisaali jõudsime, siis oli just nende „riiulite” juurest kõige raskem seltsilisi jälle kokku koguda. Tahtsime ju kohe vaadata, kas meid huvitava nime või kihelkonna kohta midagi leida on. Oli ka alustaja õnne – sahtlisse vaadates sattuski vajalik kohe esimesena käe alla.

Töötajad on väga sõbralikud ja abivalmid, ei kujutanud ette, et nii paljud meie pärast oma igapäevase töö katki jätavad ja rõõmsalt selgitusi jagavad. Erilise vedamisena sattus enne meid käima ajakirjandustudengite rühm, kelle tarvis väljaotsitud Eesti vanemaid ja kõige vanemaid ajalehti saime meiegi oma ihusilmaga originaalis näha.

Rääkimata arhitekt Guleke poolt kunagise Karula-Kaagvere mõisniku von Grote perekonnale ehitatud majast, mille ühes saalis on isegi algne tapeet veel pea tervenisti alles ja teise laes särab Murano klaasist kroonlühter (lugemissaalis, muide).

Asja käik on lihtne ja praktiliselt sama, mis näiteks meie Noora uurimissaalis – tuleb vaid oma nimi raamatusse kirja panna ja võibki hakata kataloogikaarte sõrmitsema või tellitud kirjavara lugema.   

https://www.kirmus.ee › virtuaaltuur › subpage

Juhtusime just sel muuseumirahvale kurval päeval, kui fuajees põles küünal Rutt Hindrikuse mälestuseks.

https://kultuur.postimees.ee › in-memoriam-kirjandustea...

Osales 10 seltsilist. Fotod: Urmas Madiste (1,2,4) ja Vilja Pärn (3)

Hooaja avakoosolek 28. septembril 2023

 

Osales 13 seltsilist ja 1 külaline.

Meenutasime Vello Hallingut

Kuna Vello oli tihedalt seotud Eesti Rahva Muuseumiga, siis tegime seekord korjandusringi ERM-i Sõprade Seltsi algatatud Fr. R. Kreutzwaldi hauaplatsi korrastamise toetuseks.

https://www.erm.ee › content › sõprade-selts

Vilja ülesandeks jäi välja selgitada, kuhu kõik see Vello filmitud kultuurilooline materjal hoiule on antud ja/või antakse.

Sünnipäevalapsed

Veelkord palju õnne Ukule! Eriti, et juubeliks kavandatud suguvõsaraamat saigi õigeks ajaks valmis! Kohalolijad võisid seda ka sirvida, kuid kuna teos sisaldab väga isiklikke andmeid, siis paraku seltsi raamatukokku pole lootust seda väljaannet saada. Isegi kui tehakse veel teine, veelgi parem trükk. Aga tubli ikkagi!

Virve hoolitseb jätkuvalt, et meil kõik õigel ajal õigesti tehtud saaks. 

Õnnitleda saime ka Edat – tema väikese juubeli puhul, ning Uunot – Veskivaramu auliikmeks valimise puhul. Viimaks selgus ootamatult, et meie koosolek toimus täpselt pealinnast kohalesõitnud seltsi uue esimehe Aare Pällini sünnipäeva päeval, aga õnneks oli sünnipäevalapsel endal jagamiseks kommikarp kaasas. Palju õnne Aarelegi!

Hooaja plaanid

• Eda ja Urmase suvistest leidudest Alvrete suguvõsa ajaloost saame lähemalt kuulda mõnel järgnevatest kokkusaamistest. Tänu omaenda kunagisele veskile on ka nemad huvitatud meie veskisõprade seltskonna tegemistest ning arengutest weskiwiki täiendamise vallas.

• Koostöö Veskivaramuga on jätkuvalt õhus, praeguse seisuga ootame ühise väljasõidukoosoleku teadet. Siis peaks saama juba natuke selgemaks, mis ja kuidas edaspidi toimuma hakkab. Eesmärgiks on teha veskipidajate ja möldrite andmed, elu- ja suguvõsalood internetis (weskiwikis) kättesaadavaks.

• Mõelge ka selle peale, kus võiks korraldada detsembrikuise kokkusaamise, kuhu sõita maikuus ekskursioonile ning mis koolituse osas maad kuulata.

  Küsitlusleht järgmisel koosolekul.

• Jätkame ikka ka oma kohtumisi Raadi kalmistul, nüüd sügisel siis, kui lehed langenud, ja kevadel lumemineku järel. Suvel tunde järgi. Teade tuleb osakonna listis lühikese etteteatamisega, kuid alati lootusrikkalt osalejaid oodates.                                                                                                                     

  

  Seekord oligi vaheldumisi nii rõõmsaid kui murelikke mõtteid.

  
  

Pikemad plaanid 

• Uusvanade murekohtadega tegelemine (privaatseks kuulutatud andmed Genis, lüngad ja vead Haudi andmebaasis).

Seltsi esimehe ettepanekud

• Põnevamate teemadega ettekandekoosolekud videosse võtta ja YouTube'i üles riputada.

• Lahendamist vajavate küsimuste tarvis tekitada toimkonnad (valdkonna asjatundjad+juhatuse liige+huvirühma esindajad), neilt ka tagasiside ja aruandmine.

  Nt Kuidas seltsi ja osakondade kodulehti paremaks teha?

• Seltsi liikmete uurimuste avaldamise toetamine. PDF-raamatud.

Ikka selleks, et

• selts oleks rohkem tuntud ja mõjukam

• selts oleks tegusam

• liikmetel oleks seltsist rohkem tuge ja kasu.

Fotod: Urmas Madiste.

Veskikonverentsil Hellenurmes 22. septembril 2023

Suuremat ettekavatsemata juhtus nii, et Tartu osakonna rahva ja Uuno Ojala esindatud Eesti Genealoogia Selts oli Veskivaramu 20. sünnipäeva tähistaval III Veskikonverentsil kirjas Veskivaramu koostööpartnerite seas.

Esmalt oli meie poolt Juss Konksi ettekanne Kambja kandi veskitest.

Seejärel oli mul palutud selgitada suguvõsauurimise ja veskiteema kokkupuutepunkte - jätkuna Arvo Järveti kevadel esitatud mõttele, et weskiwikis võiksid olla ka veskipidajate ja möldrite suguvõsa- ja elulood. Mida ja kuidas täpsemalt, on kavas arutada EGeS-i ja Veskivaramu ühisel väljasõidukoosolekul. Täpsem teave loodetavasti oktoobris-novembris suguseltsi listis. Kõik huvilised seltsiliikmed on osalema ja kaasa mõtlema oodatud.

Helduri perekonna Võnnu veski seost me ju teame, aga küllap vist suvevaheaja tõttu meil mingit konverentsi-info jagamist ei toimunud. Igatahes oli suur rõõm tema soliidset kogu teiste veskiinimeste seas näha.

Ning viimaks – Veskivaramu on valinud Uuno Ojala oma auliikmeks! Seni arvasin, et tema põhiteema on kooliajalugu, kuid ta teab ja jõuab palju rohkem, kui tema tagasihoidlik olek aimata lubab. Küll meil oli hea meel!

Konverents peeti Hellenurme vesiveskis, mis teadupoolest on juba paarkümmend aastat ainus ja viimane vee jõul töötav veski Eestis. Ka veskilüüsid tõmmati päeva lõpuks lahti, veskikivid pandi pöörlema ning huvilised võisid kõike seda päris veskitööd läbi kolme korruse uudistada.

 Veskiemand Mae jagas selgitusi, sikutas vahepeal nagu muuseas siit ja pööras teisalt ning soe (!) jahu koguneski juba kottidesse. Kõik võisid käe valgeks teha.

Veskivaramu sünnipäevaks oli trükivärskelt valmis saanud Veskikalender 2024, heldelt jagati Kütioru meepurke ja tähtsamatele tegijatele seoti ette möldripõll. Pidulaud oli rikkalik, pererahvas südamlik, pillimehed väsimatud ning alles täispimedas asuti sel suve viimasel õhtul tasapisi koduteele.

Foto Hellenurme Veskimuuseum MTÜ Facebooki lehelt 

Konverentsi kava ja Veskivaramust üldse vaata:

https://veskivaramu.ee

https://www.facebook.com/veskivaramu