Raadil 3.11.2025

Juhtusin Raadile ning avastasin kaks üllatust. 

Esiteks – kui Talviku platsilt tuli kerge lehekiht kokku riisuda, siis Kampmaa juures oli keegi hiljuti käinud! Ilus puhas madala sambla pind, täpselt nii, nagu ta meist Virvega ka paar kuud tagasi jäänud oli. Võib-olla tõesti on Kirjandusmuuseumi inimesed jälle liikvel? Mis oleks ju üksnes tore.

Teiseks – Neumanni platsi servalt on need längus elupuuharud kadunud! Ka jälle näha, et värske töö, saepuru alles laiali. Avanev vaade on ootamatult avar ning nüüd paistab välja ka naaberplatsi betoonpiire, pehkinud pink, mitu reha, plastpudelid, erinevas lagunemisastmes mustad kilekotid, mõnes muld, mõnes neist (kunst)lilled (?!), ning veel kolm elupuud, igaüks ise nurgas. Kes oleks võinud kõike seda seal padrikus aimata? Kalmistuportaali järgi peaksid sinna olema maetud Amalie Feldmann (srn 1918) ja Hilda Nautras (srn 1973), kuid sealsamas maas on lahtiselt veel ka kellegi Ilmatsalu plaat. Tema eesnime ei lugenud kohe välja ja portaal ei paku ka mitte ühtegi varianti.

Kas on ideid? 

Kevadel läheme Raadile vast juba natuke suurema seltskonnaga vaatama.

16.10.2025 Koosolek Nooras

 

Osales 12 seltsilist ja 2 külalist

Genealoogiahooaja avakoosolekule oli tulnud rõõmustavalt palju seltsilisi ja külaliste seas võib-olla läbi seltsi ajaloo üldse kõige noorem osaleja. Palju õnne meie kõigi poolt emale ja vanaemale!

Järgnevalt saime lähemalt tuttavaks Evaga, kes juba mitmel meie ettevõtmisel käinud, kuid kellel oma uurimistööst lähemalt rääkimiseks pole seni veel võimalust olnud. Kannatlik ootamine tasus seltsikaaslastele kuhjaga ära ja seda sõna otseses mõttes – sest lisaks asjalikule ülevaatele nii isa- kui emapoolse suguvõsa saatuse keerdkäikudest ja nimesegadikest oli Eval kaasas suur kastitäis hinnalist vanavara: dokumendid, kirjad, kaardid ja samas ka küsimus: kuidas seda kõige paremal viisil korrastada?
Enne kui esialgse mõttena kohe tekkinud soovist vastav koolitus tellida, oleks ilmselt kasulik tutvuda internetis leiduva abimaterjaliga, näiteks

• https://sites.google.com › arhiivitoo › arhiivitöö › korrastamine

• https://www.ra.ee › 2016/06 › isikuarhiivid (PDF)

Sealt leiab ka soovitusi, kust vajalikke karpe, kaustu ja muud vajalikku hankida ning missugused need peaksid olema.
Seejärel võiksime veel omavahel kogemusnõustamisega tegeleda ja kui siis ikkagi jääb veel umbsõlmi, siis vaatame spetsialisti järele ringi.

Samamoodi oli ääretult tore ja huvitav ka teiste seltsiliste juttu kuulata – lühike tutvustus Eva jaoks ning parasjagu just enda jaoks päevakorral olev kõigiga jagamiseks. On ikka üllatav, kui palju erinevaid lähenemisnurki suguvõsauurimine pakub ja siitki koorus välja mitu lähemat süvenemist vajavat valdkonda:

• baltisakslased sugupuus

• omaenda perekonnaloo selgitamata seigad 1940. aastate ajaloosündmuste taustal

• peipsitagused eestlased ja näiteks juhul, kui nad olid Uuralites

• koduse digimise võimalused

Ka kõigi nende puhul tuleks ilmselt alustada juba kättesaadavatest allikatest ja juhenditest, näiteks:

• Saagas Estica ja HerBalt: baltisaksa genealoogilised allikad

• Raamatud Suvesõda 1941 sarjast

• Rahvusarhiivi uurijatundide salvestused YouTube’is https://www.ra.ee › Külastajale

 

Põgusalt saime vahetatud-jagatud ka muljeid Tallinnas toimunud aastapäevakonverentsilt. Konverentsi ettekanded on tänu Kalevile järelvaadatavad
https://youtube.com/@eestigenealoogiaselts?si=89zusJ1IAs2q93B1

Põlvnemislugude ja aastaraamatute sisuregister on Tartu osakonna kodulehel, Siiri tegeleb nende andmete värskendamisega. Lehed ja raamatud ise Noora uurimissaali avariiulil vaadata. Koju laenutamise soovi korral küsida Jussi või Vilja käest.

Fotod: Kalev Toom

6.09.2025 Nõo ja Otepää kabeliaedades ja kirikus

 Osales 11 seltsilist ja 4 külalist

Kabeliaias jalutajate töötoa laiendatud ekskursioon Nõo ja Otepää kihelkonda andis võimaluse Nõo kalmistuga tutvuda ka neil, kes kevadisel Tartu osakonna Nõo-Puhja väljasõidul osaleda ei saanud, korduvkäijad võisid aga rõõmustada uue vaatenurga üle, mis iga uue teejuhiga avaneb. Kuigi loodetud ja väljalubatud Meedy Männistel, kes Nõos juba kolmandat põlve kalmistuvahi ametis, polnud ikkagi ka seekord võimalik meiega tulla, aitas huvilised hädast välja Tartu Herbert Masingu kooli ajalooõpetaja Ilje Piir. Suurepärane kohtumine! Nõo kauaaegse elanikuna tunneb ta kohalikku kalmistut väga hästi ning teab rääkida lugusid, mida kuskilt kirjandusest leida ei pruugi.

Nõo kirikus olid abiks kevadel õpetaja Mart Jaansoni kuulates tehtud märkmed. Tookordses vihmahallis päevas oli meil seal olnud hästi õdus olemine ning nii rääkijal kui kuulajatel jagus aega süveneda, seekord oli Nõo puhul põhirõhk kalmistul ja kirikus peatusime vaid põgusalt.

Lõunapausiks jäi parasjagu Nõo ja Otepää vahel poolele teele Illi küla, kus oleme seltsilistega varemgi pikas koduses söögilauas kokku saanud. Supi ning kookide ja kohvi kõrvale mahtus parasjagu lühike tutvumisring, sest lisaks Tartu ja Pärnu osakonna rahvale olid meiega ka väga toredad külalised.

Vahemärkusena: Illi külast oli pärit Nõos nii surnuaial kui kirikus mainitud noorim Vabadusristi kavaler, Vabadussõjas langenud koolipoiss Johannes Luiga, kelle isa ja vanaisa olid siin olnud Pangodi kroonumõisa Illi metsavahiks. Kordoni hoone on praegugi alles ja elumajana kasutusel, säilinud on ka vana ait-tall-tõllakuur.

Otepää pani meie reisiseltskonna jaoks eriliselt särama Heivi Truu – Otepää Gümnaasiumi ajalooõpetaja, Otepää kiriku organist ja suurepärane giid ühes isikus. Puitpitsilise kirikulae all elustus Eesti lipu pühitsemise lugu, kuulasime sedasama Kessleri orelit (1853), mis oli mänginud sini-must-valge lipu õnnistamisel (1884), võisime ise selle klahve näppida, piiluda oreli sisse ja lugeda tuuletallaja töökohale eelnevate sajandite jooksul jäetud originaalmärkmeid.

Erinevalt Nõost, kus surnuaed on valla omanduses, tegeleb Otepää kahe kalmistuga kogudus. Väliselt seda formaalset poolt muidugi kuskil näha ei ole, pigem on erinevus Otepää enda uue ja vana kalmistu vahel. Kui esimene neist on pigem tavapärane heas korras eesti rahula, siis teine mõjub küll lausa müstilisena. Ühelt poolt justnagu hüljatud, raudristid ja -aiad mustavate tüvede vahel põlispuudealuses hämaruses kõrge rohu sees, kuid see rohi on siiski miskitpidi ka hooldatud ning paaris kohas säravad värsked kalmud.

Suguvõsauurijatena tekkis kohe huvi, et mis on neist perekondadest saanud, kellest enam kedagi siin käimas pole. Kuna näib, et enamus nimesid ristidel on metalli valatud, mitte metallivargaid ahvatlevatele vaskplaatidele usaldatud, siis paistab see põneva uurimisteemana. Tõsi küll, tohutuna ka.

Päeva lõpetasime Eesti Lipu Muuseumis ehk endises pastoraadimajas, kus anonüümsevõitu uuendatud sisekujunduses on ometi ühes ruumis alles veel Hurda-aegsed mittenaksuvad põrandalauad.

Allpool pildid päeva algusest Nõos, keskpaigast Illil ja lõpupilt Otepää pastoraadi trepil.

Fotod: Kalev Toom

Jälgi ka olnud ja tulevaid ettevõtmisi, mis meie käidud kohtades korraldatakse:

Hans Wühneri päev Nõo kihelkonnas igal aastal augustikuus

Hurda ja Kessleri päevad Otepääl juulikuus

Otepää Gümnaasiumi ajarännakud

20.06.2025 Raadil

 Meie Raadi-platsidega on jaanipäevaks kõik korras. Võrdluseks kõrvuti kevadiste piltidega - siis sai ka juba korda, kuid nüüd muidugi on palju rohelisem.

 

23.05.2025 Ekskursioon Nõo ja Puhja kihelkonnas

Osales 12 seltsilist ja 3 külalist

KAVA:

9.15 Meeri tee bussipeatus. Meeri külamajas Meeri mõisast. (Siiri Otsa)

10.30 Nõo kirik ja kalmistu. (Mart Jaanson)

12.30 Keeri mõis. (Siiri Otsa)

13.30 Puhja. Koni tuulik. (Juhan Koni)

14.00 LÕUNA. Kohvik Puyen. (päevapraad, pirukad ja saiakesed)

14.45 Puhja ajalootuba. (Aarne Salo)

15.45 Puhja kirik. (Tiit Kuusemaa)

16.15-18.30 Puhja kalmistu. (Aarne Salo)

TÄNUSÕNAD

- kõigile ülalnimetatud teejuhtidele-jutuvestjatele ning Alar Läänelaiule 

- kõigile, kes omal vaiksel viisil kaasa aitasid: Meeri seltsimaja perenaine, Silja, Urve, Puyeni kohviku töökas ja hoolitsev pere, Juhani kaaslane

- kõigile meie vahvatele, abivalmis, tähelepanelikele ja huvilistele osalejatele

ÜKS PILDIKE

Mõned meist olid juba enne kella 9-st kokkusaamist tund või varemgi kodust teele asunud. Hakatuseks olime saanud vihma, söötnud sääski ja mütanud võssakasvanud pargis. Olime käinud ühes külamajas, kahes kirikus, kahes mõisas, ühel kalmistul, ühes muuseumis, ühes kohvikus ja nüüd, pika päeva lõpuks jõudnud Puhja surnuaiale. Rahvas sukeldus Aarne Salo järel kalmisturohelusse. Ise pidin vahepeal korraks värava juurde tagasi minema ning mis ma ümber pöörates näen: meie väike vapper kamp tiheda summana väsimatult koos Aarnega risti-rästi ühelt platsilt teisele kulgemas, küünlaid panemas ja lugusid kuulamas, keegi ei kadunud ära ega tegelenud muude asjadega. Vahepeal ainult peanupud paistsid üle hekkide. Küll ma olin uhke meie üle.

ÜLLATAVAT JA MUIDU MEELDEJÄÄNUT

Meeri külaseltsi massiivsed kroonikakaustad.

Nõo kiriku käärkambris õpetaja Mart Jaansoniga Nõo surnuaia pärisplatside raamatut uurimas.

Alar Läänelaiu dendrokronoloogilised lood ja kõik need 11mm puuraugukesed meie peade kohal.

Keeri mõis ja veskijärv – mida enam ei ole.

132-aastases tuuleveskis ringironimine ja tsaariaegne fotoalbum veskipere portreepiltidega.

Puhja ajalootuba mingi autoremonditöökoja varjus. Ei ole võimalik, et üks inimene kõike seda haldab!

Kõige helgem ja kõige süngem altarimaal ühel päeval.

Kunagiste Puhja koolmeistrite „hauakesed” väikeste raudristide kuhja all.

 MÄLUMÄNGU KÜSIMUSED

1. Millise talu asukohal tegutseb praegune Meeri seltsimaja?

2. Millega sai kuulsaks Tõravere kooliõpetaja August Turp?

3. Mis põhjusel tekkis legend Nõo kirikust kui metsakirikust?

4. Mis seosega on Nõo kirikusse jõudnud Krüüdneri palvemaja väike orel?

5. Mis otstarve oli võlvinurkadesse jäetud aukudel?

6. Kes ja mis seob omavahel Nõo kirikut ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi?

7. Kust võib leida Nõo kiriku pühitsusristi ja mida see endast kujutab?

8. Kus on valminud Nõo kiriku neli apostlikuju? Mis puidust need on? Kes on autor?

9. Mille poolest on ainulaadne Nõo kihelkonna Vabadussõja monument?

10. Kelle mälestusele on pühendatud Nõo kiriku Valgusrist?

11. Milline hoone oli esimene, mida Ulila elektrijaam valgustama hakkas? Mis aastal see oli?

12. Kus ja kellena töötas Valdo Pandi ema?

13. Kus asus Nõo vana surnuaed?

14. Miks peetakse Hans Wühneri päevi just Keeril? 

15. Mis veski on näha kõrvaloleval pildil? Mis on selle ehitusaasta ja kuidas see on seotud EGeS Tartu osakonnaga?

16. Kust tuleneb Puhja saksakeelne nimi Kawelecht?

17. Mis linnuse makett on eksponeeritud Puhja ajalootoas?

18. Nimeta vanuse järjekorras Lõuna-Eesti kolm kõige vanemat maakirikut, vanimast alates.

19. Mis lugu peitub väljendi „orelisurm” taga?

20. Miks ehitati puithooned kuni XIX sajandi lõpuni toorest puust?

21. Mida kujutab endast dendrokronoloogiline meetod ja kui täpne see on?

22. Kus asub fotol olev hoone? Millega on tegu ja millal ehitatud?

Fotod: Urmas Madiste 

Lisaküsimus:

Mis kohast on postituse algul toodud postkaardivaade?

Koosolek 16.04.2025 Nooras

Osales 8 seltsilist ja 1 külaline. 

Lühiülevaade aastakoosolekul toimunust:

- EGeS auliikmeteks kinnitati Eike Riis ja Kalle Mägedik;

- aastagenealoogiks 2024 valiti Aime Rüütelmaa;

- parimaks perekonnalooliseks trükiseks valis toimkond MTÜ Luutsniku külaseltsi välja antud „Ühe kogukonna mitu nägu. Luutsniku ja Vana-Laitsna kultuurilugu” (koostaja ja toimetaja Lauri Suurmaa); välja anti ka hulgaliselt eriauhindu;

- suvepäevade toimuvad 2.-3. augustil Vändras ja Pärnus; esialgne kava on kirjas ka Põlvnemisloo värskes numbris.

Uues sisukas aastaraamatus jätkub muuhulgas ka Heldur Petersoni veskilugu „Üheksa viimast Petersonidest möldrit järeltulijate mälus” koos pildiosas lisatud sugupuuskeemiga.

Meie Virve Redi sai genealoogiaseltsi tänukirja pikaaegse ja hoolsa tegevuse eest osakonna raamatupidajana.

Külalisena esines Tõnis Türna ettekandega vastselt digiteeritud pereregistritest ja nagu muuseas mainis ta ka kogukonna skännerit.

Uurisime selle kohta Rahvusarhiivist lähemalt ning osakonna koosolekul oli asja selgitamas Sven Lepa. Lühikokkuvõte praegusest seisust:

KOGUKONNA SKÄNNER

Rahvusarhiivi digiteerimisvaldkonna juht on valmis näitama, kuidas arhiivis fotokatega digitakse ja meie küsimustele vastama. Tuleb arvestada, et kaamera ise on vaid osa tervikust, väga oluline on ka valgus jms.

Meie esmased ülesanded:

1) kõikvõimalikud küsimused eelnevalt kokku koguda

2) valida fond või arhiiv, mis tervikuna digiteerimiseks ette võtta

3) pakkuda välja meile sobiv kohtumisaeg (jääb ilmselt sügisepoole; pakuksin, et septembris).

Illi küla raamatust rääkis Vilja Pärn. Foto: Urmas Madiste 

4.04.2025 Raadil

 

Juhtus nii, et meil Siljaga tekkis Tartus tunnikene ootamise-aega ja läksime siis vaatama, kuidas Raadil lood on. Järjepideva hoolduse tulemused on hästi näha – nüüd oli tarvis vaid pisikesed vahtravõrsed välja noppida ning juhuslik lehe- ja oksapuru kokku riisuda. Kui soojemaks läheb, on natuke õiteilu ka oodata.

Kampmaa platsil harvendasime sügisel mägimändi, aga õieti pole teda sinna vist üldse vaja. Või mis te arvate?

Ja üle Neumanni aia on talve jooksul naaberplatsi elupuud kooldunud. Peaksin vist kontorist küsima, kes ja mida nendega ette võtta saaks.

Lisan mõned pildid ka, siis on selgem, millest jutt käib. Pildid siis kõigist kolmest platsist.