23.05.2025 Ekskursioon Nõo ja Puhja kihelkonnas

Osales 12 seltsilist ja 3 külalist

KAVA:

9.15 Meeri tee bussipeatus. Meeri külamajas Meeri mõisast. (Siiri Otsa)

10.30 Nõo kirik ja kalmistu. (Mart Jaanson)

12.30 Keeri mõis. (Siiri Otsa)

13.30 Puhja. Koni tuulik. (Juhan Koni)

14.00 LÕUNA. Kohvik Puyen. (päevapraad, pirukad ja saiakesed)

14.45 Puhja ajalootuba. (Aarne Salo)

15.45 Puhja kirik. (Tiit Kuusemaa)

16.15-18.30 Puhja kalmistu. (Aarne Salo)

TÄNUSÕNAD

- kõigile ülalnimetatud teejuhtidele-jutuvestjatele ning Alar Läänelaiule 

- kõigile, kes omal vaiksel viisil kaasa aitasid: Meeri seltsimaja perenaine, Silja, Urve, Puyeni kohviku töökas ja hoolitsev pere, Juhani kaaslane

- kõigile meie vahvatele, abivalmis, tähelepanelikele ja huvilistele osalejatele

ÜKS PILDIKE

Mõned meist olid juba enne kella 9-st kokkusaamist tund või varemgi kodust teele asunud. Hakatuseks olime saanud vihma, söötnud sääski ja mütanud võssakasvanud pargis. Olime käinud ühes külamajas, kahes kirikus, kahes mõisas, ühel kalmistul, ühes muuseumis, ühes kohvikus ja nüüd, pika päeva lõpuks jõudnud Puhja surnuaiale. Rahvas sukeldus Aarne Salo järel kalmisturohelusse. Ise pidin vahepeal korraks värava juurde tagasi minema ning mis ma ümber pöörates näen: meie väike vapper kamp tiheda summana väsimatult koos Aarnega risti-rästi ühelt platsilt teisele kulgemas, küünlaid panemas ja lugusid kuulamas, keegi ei kadunud ära ega tegelenud muude asjadega. Vahepeal ainult peanupud paistsid üle hekkide. Küll ma olin uhke meie üle.

ÜLLATAVAT JA MUIDU MEELDEJÄÄNUT

Meeri külaseltsi massiivsed kroonikakaustad.

Nõo kiriku käärkambris õpetaja Mart Jaansoniga Nõo surnuaia pärisplatside raamatut uurimas.

Alar Läänelaiu dendrokronoloogilised lood ja kõik need 11mm puuraugukesed meie peade kohal.

Keeri mõis ja veskijärv – mida enam ei ole.

132-aastases tuuleveskis ringironimine ja tsaariaegne fotoalbum veskipere portreepiltidega.

Puhja ajalootuba mingi autoremonditöökoja varjus. Ei ole võimalik, et üks inimene kõike seda haldab!

Kõige helgem ja kõige süngem altarimaal ühel päeval.

Kunagiste Puhja koolmeistrite „hauakesed” väikeste raudristide kuhja all.

 MÄLUMÄNGU KÜSIMUSED

1. Millise talu asukohal tegutseb praegune Meeri seltsimaja?

2. Millega sai kuulsaks Tõravere kooliõpetaja August Turp?

3. Mis põhjusel tekkis legend Nõo kirikust kui metsakirikust?

4. Mis seosega on Nõo kirikusse jõudnud Krüüdneri palvemaja väike orel?

5. Mis otstarve oli võlvinurkadesse jäetud aukudel?

6. Kes ja mis seob omavahel Nõo kirikut ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi?

7. Kust võib leida Nõo kiriku pühitsusristi ja mida see endast kujutab?

8. Kus on valminud Nõo kiriku neli apostlikuju? Mis puidust need on? Kes on autor?

9. Mille poolest on ainulaadne Nõo kihelkonna Vabadussõja monument?

10. Kelle mälestusele on pühendatud Nõo kiriku Valgusrist?

11. Milline hoone oli esimene, mida Ulila elektrijaam valgustama hakkas? Mis aastal see oli?

12. Kus ja kellena töötas Valdo Pandi ema?

13. Kus asus Nõo vana surnuaed?

14. Miks peetakse Hans Wühneri päevi just Keeril? 

15. Mis veski on näha kõrvaloleval pildil? Mis on selle ehitusaasta ja kuidas see on seotud EGeS Tartu osakonnaga?

16. Kust tuleneb Puhja saksakeelne nimi Kawelecht?

17. Mis linnuse makett on eksponeeritud Puhja ajalootoas?

18. Nimeta vanuse järjekorras Lõuna-Eesti kolm kõige vanemat maakirikut, vanimast alates.

19. Mis lugu peitub väljendi „orelisurm” taga?

20. Miks ehitati puithooned kuni XIX sajandi lõpuni toorest puust?

21. Mida kujutab endast dendrokronoloogiline meetod ja kui täpne see on?

22. Kus asub fotol olev hoone? Millega on tegu ja millal ehitatud?

Fotod: Urmas Madiste 

Lisaküsimus:

Mis kohast on postituse algul toodud postkaardivaade?