Koosolek 12.12.2019

Osalejaid 11.

Juss Konksi ettekanne Lõuna-Tartumaa kohanimedest Prangli mõisa külade ja talude nimede näitel.

Kohanimedes – nii loodusobjektide kui ka külade ja talude nimedes on säilinud palju informatsiooni meie ajaloost – keele ajaloost, asustusajaloost jne.

Tundes kohalikku geograafiat ja murdesõnu leiab pea iga küla ja talu nimi oma loogilise seletuse, mõnel juhul viitab nimi kas rahvaste liikumisele või kunagisele tegevusele, mõnikord lahendab aga naaberkeelte mõningane tundmine kohanime saladuse. Näiteks poola keeles on lätlane lotwin. Seega Lootvina küla oleks eesti keeles hoopis Lätlase küla. 

Jussi raamatu “Valgejõe veerest” (2017) mõned eksemplarid on autori käest veel saadaval.

Valdek Palli “Põhja-Tartumaa kohanimed” on kahes jaos ilmunud juba 1969/1977, Lõuna-Tartumaa kohta taoline uurimus puudub – kas on peale Jussi veel keegi selle teemaga siin üldse tegelenud?

Vilja Pärn oli pealkirja all “Vanaema lellanaistest lehma lellepojani” tutvumiseks kaasa toonud oma kokkupandud kogumikud. Koostaja huvi suguvõsa ajaloo vastu on alguse saanud lapsena vanaemalt kuuldud lugudest, mida oli kahju lasta unustusse vajuda. Vanaema kõnepruugis oli olnud veel kodavere murdesõnu, sealt siis ka “lellanaised". ”Lehma lellepoeg” aga öeldakse teatavasti inimese kohta, kellega suguluse seletamine nõuaks pikemat arupidamist. Enam kui saja aasta eest Avinurme mõisa Ulvi külast välja läinud isapoolse suguvõsa paigalejäänud haru järeltulijad nimelt sellised sugulased ongi. Hämmastav on aga vanadel fotodel leida, kuidas mingid näojooned, kehahoiakud jms ka nii kaugelt niivõrd tuttavlikena ette võivad tulla ning kuidas paljud mälestused “lehma lellepoegade” iseloomust ja tegemistest võinuks samahästi ka omaenda isa või vanaisa kohta käia.

Mistahes väljajoonistatud sugupuud on kindlasti põnevad, kuid ilma lugude ja piltideta jäävad siiski üksnes paljaks luustikuks.

Siinkohal tahaks veelkord julgustada kõiki, kel huvi oma perekonnaloo vastu, mitte takerduma oma võimetes kahtlemisse või kõrvalseisjate hinnangute kartusesse, vaid julgelt asjaga peale hakata. Kõige kiireloomulisemana tuleks üle vaadata vanad fotod ja üles otsida vanad inimesed (sugulased, naabrid), kes võivad veel mäletada ja teada. Arhiivides talletatu on ikka olemas ning saab tänu digiteerimisele aja jooksul pigem üha paremini kättesaadavaks. Tekkivate küsimustega võib nõu ja abi saamiseks hakatuseks seltsi liikmete poole pöörduda – kõik me oleme kunagi algajad olnud ning

ikka on meist kellelgi lisaks kogemustejagamise soovile ka piisavalt aega, et ka kuitahes värsked kaashuvilised raja peale aidata.

Püüamegi edaspidi iga kokkusaamise teises pooles jätta ruumi kõikvõimalike väiksemate murekohtade arutamisele, kuid samuti on oodatud igasugused toredad leiud, ettepanekud ja soovitused.

Kõneks oli veel osakonna raamatukogu korraldamine, hauaplatside hooldus Raadil, kaastööde nõutamine blogisse. Selts tänas väikese kingitusega neid, kes olid aasta jooksul oma isiklikku aega ja raha korraliste koosolekute väliselt kulutanud; tee- ja piparkoogilaud oli aga kõigile meie armsatele suguvõsauurijatele, kes ühise huvi jagamisest rõõmu tunnevad.

Järgmine koosolek on kavas pidada Nooras neljapäeval, 23. jaanuaril 2020 kell 17.

Esialgse plaani järgi tuleb jutuks:

Osakonna raamatutele eraldatud nurgake ja võimalik koosolekuruum (õppeklass)

Seltsi liikmete kogemused arhiivi võimaluste kasutamisel

Uurijate tegevuse kaardistamine (sõna otses mõttes – punktidena kaardil)

Oma uurimistööd ja osakonna tegevust puudutavad küsimused-vastused-ettepanekud

14.10.2019 koosolek

Osalejaid 11.

Perekonnanime saamis- ja kujunemisloo jutustamisel jõuti mitmel korral küla- ja kihelkonna piiridest kaugele välja. Nime tähenduse osas tulid isegi meie ju suhteliselt väikeses juturingis ette vist kõik võimalikud variandid - perenimeks oli võetud talunimi, loodusnimi, patronüüm, eestistatud nimi, Riigikohtu otsusega pandud nimi ning muidugi päris mitmel puhul ei oskagi enam keegi täpset seletust öelda.

Kuna üksjagu esivanemaid on pärit Eesti kagunurgast, siis tuli lisaks 1826. aastale välja ka muid nimesaamise aegu, mõnel tublil mehel oli õnnestunud kuni 1938. aastani ilma ametliku perekonnanimeta hakkama saada.

Juubeliaasta teemade arutelul jäid edasiseks mõtlemiseks

- väljasõidud ja ringkäigud (mõisad, pastoraadid, surnuaiad)

- muuseumid (giidiga külastused, fondidega tutvumine)

- ettekanded (nimed, uurimistöö kogemused välisarhiivides)

- stoppkaadrid suguvõsa ajaloost (kus viibis/mida tegi Sinu pere ajaloos olulisel hetkel: Vabadussõja lõpp, 1944. a september, Balti kett)

Kas jätkub peale enesearendamise ja huvitegevuse tahtmist ja jõudu midagi ka pisut laiemalt, seltsist väljapoole suunatut ette võtta?

Järgmine kokkusaamine 12. detsembril kell 18 Gildi 3  

Kavas:

Juss Konks "Lõuna-Tartumaa kohanimed".

Vilja Pärn "Vanaema lellanaistest lehma lellepojani". Valmistööd tutvumiseks. 

Täpsustame järgmise aasta tegevusplaane.

Teeme täpid oma uuritud kohtadele kaardil.

Piparkoogid.

26.10.2019 koosolek

Üle hulga aja sai taas kokku EGeS-i Tartu osakond, kohal oli 10 osakonna liiget, külalisena Eva Niglas Tallinna osakonnast ning üks uus huviline. Kaks seltsilist olid teada andnud, et ei saa seekord osaleda. Kohtumispaigaks on Ingal võimalik pakkuda väikest saali Tartus Gildi tn 3. Ruum on küll teisel korrusel ja trepid üsna kõrged ja järsud – kuid see-eest korralike käsipuudega ning mõnusalt vana. Ka saali põrandalauad on juba 18. sajandist ning seetõttu palve välisjalanõud ukse juurde jätta. Kohapeal on kasutada kastitäis susse, kuid loomulikult võib ka enda vahetusjalatsid kaasa võtta.

Alustasime küünla süütamise ja mälestusminutiga sel aastal meie hulgast lahkunud Eha Armulikule ja Saskia Kasemaale mõeldes.

Järgnevalt saime Inga nõusse, et ta koosoleku protokolli kirjutaks, juhatamise võttis enda peale koosoleku kokkukutsuja Vilja Pärn ning siis sai Virve Redi anda ülevaate osakonna praegusest seisust.

EGeS-i Tartu osakonna liikmed.

Nimekirjas 33, lisaks auliige Fred Puss.

Liikmemaks on tasutud 13-l, käesoleva aasta eest on veel maksmata 10-l.

20 eurot on võlgu jäänud kolm, 30 eurot kolm ning 37 eurot samuti kolm inimest.

Liikmed, kellel on liikmemaks tasumata kaks aastat ja enam, võib juhatuse ettepanekul seltsi liikmeskonnast välja arvata. Niisiis tuleks see järgmisel koosolekul arutusele võtta ning mitte lasta inimestel ilmaasjata võlgu koguda. Selge ju, et elu ja huvid võivad muutuda ning ei pruugi olla mahti lahkumisavaldust kirjutama hakata. Samas on ju alati võimalik seltsiga uuesti liituda.

Kokkuvõtvalt: osakonna 34-st liikmest oli kohal 10.

EGeS-i Tartu osakonna rahaline seis.

Raha-asjadel on tunglahoidjana silma peal pidanud alati väga hoolikas ja täpne Virve Redi. Laekunud ja laekumata liikmemaksud, summade jaotus keskseltsiga ning osakonna nimel tehtud kulutused on kõik korrektselt dokumenteeritud.

Raadil hauaplatside hooldus.

Töö ja tähelepanuga on seni panustanud viis seltsilist; raudaia korrastamiseks vajalik rahaline kulu tasuti osaliselt seltsi kassast, teise osa võtsid tegijad vabatahtlikult enda kanda.

Pärast korralikku suvist rohimist on sügiseks jäänud ainult kerge lehtederiisumise töö ning kolme platsi ülekäimine ei võtnud ka kahel inimesel kuigi palju aega. Siiski on kavas veel hingedeajal ja enne lund korra Raadil ära käia ja isegi kui füüsilist tööd seal eriti pole, on huvilised ikkagi oodatud – et oma silmaga olukord üle vaadata ja samas ka seltsi asju arutada või omaenda uurimistöö seisust rääkida. Täpsem info tuleb meilile.

Osakonna raamatukogu.

Aastate jooksul on osakonna rahadega ostetud või kingitusena saadud kenake riiulitäis raamatuid, lisaks aastaraamatud 2007-2018 ja seltsi ajalehed, mis suuremas jaos on hetkel Virve Redi kodus hoiul. Mõned raamatud võivad olla veel ka seltsi liikmete kätte jäänud – palume siis raamatukokku tagastada! Ideaalis võiks Tartumaa ja laiemalt ka muu Lõuna-Eesti suguvõsauurijate avaldatust üks eksemplar osakonna raamatukogus olemas olla. Tänapäevaste trükivõimaluste juures on mõned uurimused ju väga väikeses koguses vormistatud ning isegi kui näiteks Rahvusraamatukogus üks eksemplar on, siis mille järgi see kataloogist üles leida? Ja kui polegi soovi poeriiulitel müüdavaga võistelda, vaid lihtsalt oma uurimistöö mingis seisus lõpetatud kujul kokku võtta, enne aga näha, kuidas seda teised teinud on? Samas ehk on keegi just mind huvitavat küla või kihelkonda juba uurinud ning saaksin sealt vajalikku taustainfot?

Kas Tartu osakond peaks jätkama?

Kuni siin on perekonnaloo-huvilisi inimesi, kel jagub tahtmist ja energiat omavahel kogemusi jagada, nõuandeid, abi või kaastööd saada ja anda ning ühistesse ettevõtmistesse panustada, siis meie olemegi see selts. Eesti Genealoogia Seltsi põhikiri on leitav Tallinna osakonna kodulehel

www.genealoogia.ee/Tallinn/  

kuid lõpuks on täiesti meie endi otsustada, kas, mida ja kuidas me teeme. 

Niisiis praktilise poole juurde asudes:

- Kas google.grupi kaudu saadetav info üldse jõuab kõigini?

Tagasiside andmine (osalemisest/mitteosalemisest teatamine, kuupäevade ja kellaaegade paikapanemine, täiendavad ettepanekud ja murekohad jne) – proovime edaspidi nii, et iga teate lõpus oleks lause, et oodatakse vastust ning et siis ikka vastame ka. Exceli, Doodle´i jms  jätame praegu kõrvale.

- Kui blogisse lisandub uus lugu, siis saata selle kohta eraldi meil + blogi link.

- Oodatava nõu ja abi osas on üldisemalt puudutavaks teemaks Geni kasutamine. Noora lugemissaalis on ligipääs ProGenile – mida me sellest teame ja kuidas seda kasutada?

- Koosolekuid saaks ka edaspidi korraldada samas Gildi 3 saalis. Reeglina on ruum vaba T, N ja R, samuti ka nädalavahetustel, kuid kuigi seekord oli kohale tuldud laupäeval, peeti sobivamaks siiski mõnda tööpäeva. Ja kuna osa inimesi käib tööl, siis õhtust aega. Leppisime kokku järgmise kogunemise aja: neljapäev, 14. november kell 17.30.

Ühise tegevuse osas annab hea tugiraamistiku EGeS-i juubeliaasta (2020) planeerimise kava, mille kuude kaupa jagunevad (igas kuus üks kindel teema) märksõnad jäävad nüüd paari nädala jooksul täpsustavaid mõtteid ja ettepanekuid ootama (et mis ettevõtmine korraldada, olgu osakonnasiseselt või väljapoole suunatult ja et kas mõni teema sobiks eriti just mingi kindla kuu või tähtpäevaga):

--- suguvõsakokkutulekud;

--- kalmistud, kalmistupäevad;

--- fotod (vanad pildid jutustavad);

--- vanad ajalehed (ka muud trükised – ajakirjad, kalendrid jms)

--- nimed ja nende uurimine;

--- kirikuraamatud;

--- raamatukogud ja väiksemad muuseumid (omadelt omadele kohtumised);

--- mälestuste kogumine;

--- perepärimused; rahvaluule;

--- arvutid perekonnaloo uurimisel;

--- koolid (sh projektinädala idee);

                  --- sugupuude kujundamine (sh ebatraditsioonilised).

(vt ka Põlvnemislugu, oktoober 2019, Evelin Provel)

Seekord jõudsime arutada ainult vanade fotode teemat – kas otsida kõnelema asjatundja vanade fotode/albumite/fotokarpide säilitamise ja korrastamise alal; teha juturing, kus igaüks räägiks ühest oma koduarhiivi vanast pildist; kas Ajapaik vms galerii võiks osalemise mõttes (pigem ju koha- ja kodulugu) huvitada ka meie suguvõsauurijaid. Jätkame järgmisel korral. 

Kui kellelgi meist on välja pakkuda põnev koht (suguvõsa mõis, kohalik pastoraat vm), kuhu ehk kevadepoole väljasõit korraldada, kas selle annaks ka mõne ülaltoodud teemaga siduda? Inga kutsub meid Kudinale ja Heldur Võndu, vähemasti perepärimusi võib neilt küll oodata.

Kui suur oleks kuulajaskond huviteadust vms teoreetilisemat laadi teemal esinejal?

Igatahes mingeid laialiminemise mõtteid ei paistnud kuskilt, niisiis otsustasime valida uue juhatuse ning paari nädala pärast uuesti kokku tulla. Siis teeksime hakatuseks juturingi teemal

„Minu perekonnanimi. Saamislugu ja tähendus.“

Kui tundub, et oma nimest nagu midagi erilist rääkida pole, võib valida ka mõne teise nime oma uuritavate seast. Iga kõneleja umbes 2-5 minutit.

EGeS Tartu osakonna juhatus:

Vilja Pärn (juhatuse esimees)

Virve Redi (kassapidaja)

Juss Konks (juhatuse liige)

Seltsiga liitus uus liige Raja, kellega loodame järgmisel kohtumisel tuttavaks saada. Raja oli teate koosolekust leidnud reedesest Tartu Postimehest, seega julgustab ta meid ka edaspidi meie ettevõtmistest laiemalt teada andma.

Saame kokku laupäeval, 26. oktoobril kell 12 Tartus Gildi 3. 

Maalehe toimetuse kollase sildi alt uksest sisse, teine korrus, suur valge uks. Välisuks käib raskelt.

Esialgne päevakava:

1. Ülevaade osakonna hetkeseisust
2. Uue juhatuse valimine 

3. EGeS-i juubeliaasta. Üritused, tegevused, meened jm - aitame Raivo Mainel kaasa mõelda!

4. Juturing: Käsiloleva uurimistöö probleemid ja küsimused

                   Soovid ja ettepanekud osakonna edasiseks tegevuseks

5. Vello Halling oma filmi- ja fotoarhiivist

Kui kellelgi on vahepeal kas endal midagi uut valmis saanud või on leidnud kellegi teise tehtuna midagi head, siis võtke, palun, kaasa! 

Kõik täiendavad ettepanekud, arvamused ja UUED HUVILISED on oodatud!   

Vilja

tel 525 0590 

bent.vilja@gmail.com

Suvi 2019

 Armast

Saskia Kasemaad

12.02.1945-8.08.2019

jääb mäletama

   Eesti Genealoogia Seltsi Tartu osakond  

Osakonna tegevuses on suvi olnud suhteliselt vaikne.

Raadil võtsime Neumannile lisaks hooldada ka Heiti Talviku isa Siegfried Talviku platsi. See oli täiesti suvalist rohtu täis kasvanud. Võtsime need juurtega välja, kahjuks surid selle käigus ära ka paar sõnajalga, mis ümberistutamisega ei leppinud. Nüüd istutasime nende asemele Virve aiast valge ja punase astilbe. Vaatame, kuidas neil seal läheb, ülejäänud pinna hoiaks lihtsalt liivase nagu ta on. Nii et kui keegi juhtub mööda minema ja aega on, siis võiks lahkesti pilgu peale heita ja vajadusel rehaga üle käia.

Siegfried Talviku sulest on Eesti Mõtteloo sarjas ilmunud ka raamat „Sule ja skalpelliga“.

https://www.geni.com › people › Siegfried-Ferdinand-Talvik

On veel ka kolmas plats – Mihkel Kampmaa oma, millega peaks tegelema Kirjandusmuuseumi rahvas, kuid kuna näib, et kuigi tihti nad sinna ei jõua, siis võime ju meie neid toetada. S.t vajadusel rohida ja/või riisuda.

Suvepäevadel Valgas oli meilt viis osalejat: Virve, Aino, Juhan, Heldur ja Vilja. Mõlema päeva kava oli väga tihe ja huvitav, põikasime ühtepuhku Eesti ja Läti vahet, mida viimasel ajal tehakse tihti, kuid tänu suvepäevadele sattusime nüüd kohtadesse, kuhu muidu pole taibanud minnagi – Cimze seminari maja (praegu Valka koduloomuuseum), Luke kalmistu, Härgmäe linnuse varemed, Kaagjärve vabrik ja mõisahoone ning lõpuks Koivalinna mõis oma väga vahva giidiga. Ka Valga osakonna liikmete panus suvepäevade ettevalmistamisel ja läbiviimisel oli silmnähtavalt pühendunud ja südamlik. Siinkirjutaja jaoks oli eriti muljetavaldav eelneva teavitustöö põhjalikkus ning Mai Simsoni giiditöö. Ka toitlustamine ning majutus olid korraldatud suurepäraselt, ehk vaid õhtusöök jäi mõne jaoks liiga hilja peale. Päeva üldise kava seisukohalt oli aga seegi väga loogiline.

Kurva uudisena tuli enne augusti keskpaika Saskia lahkumine. Hästi armas inimene, kes ei jätnud ühelegi kirjale või teatele vastamata, kuigi viimased vastused olid ikka, et seekord ta kahjuks tervise pärast osaleda ei saa. Nüüd siis on ta Raadil meid alati ees ootamas ning tema mõtlike sõstrasilmade vaade meid saatmas. Kas mõni laps jõudis tema vana albumi fotode juurde käiva jutu linti võtta või on taas killuke ühest pereloost jäädavalt kadunud? Hei, inimesed – millega te tegelete!?

Seltsi poolt viisime pärja.

Leonhard Neuman (1885-1933)
Teatud mõttes on meie seltsiga liitunud uus liige - kunagine soololaulja, lauluõpetaja ja koorijuht, kes muuhulgas tegutses ka diplomaadina ning oli üks 1928. aasta suure laulupeo üldjuhtidest. Sündinud oli ta Tartus, oluline osa tema elutööst oli seotud õppejõu ülesannetega Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tartu Akadeemilise Meeskoori juhatamisega, Raadi Maarja kalmistule on ta ka maetud.
Ometi võib juhtuda, et pärast ilule ja inimestele pühendatud elu pole kaheksakümmend aastat hiljem peale kalmistu üldhooldaja enam kedagi, kes muusikamehe hauaplatsi eest hoolt kannaks. Kivi on tuhmunud, raudaed on roostes, läbi peene graniitkillustiku kasvavad võililled ja tärkab vahtravõsa. Neuman oli esimene nimi, mis Tartu linna asutuse Kalmistud juhatajale Enn Veenperele meelde tuli, kui käisime uurimas, et ehk võiks meie minevikuhuviline selts ka täiesti praktilises mõttes kuskil käed külge lüüa. Meil oleks põhjust kaunis ümbruses kokku tulla ja mõni koht saab korda.
9. mail saime täpsemat juhatust, noppisime platsilt umbrohud välja, riisusime killustiku siledamaks ning pidasime järgneva osas plaane. Laulupidu läheneb ja arvata on, et sellega seoses satub ka Leonhard Neuman nii mõnegi ringkäigu kavasse - oleks ju kena, kui avanev pilt silmale ilus vaadata oleks.
Kõige töömahukam osa ongi seotud selle roostes raudaiaga - kõveruste vastu me ei saa, kuid roostest puhastada ja üle värvida saame ikka. Täpsem töökirjeldus on meie listis laiali saadetud. Kivi ja plaadi pesemine seebi, vee ja harjaga on pigem ettevõtmise asi. Platsil olevat marmorristi me ei puutu, spetsialistioskusteta võib sellele hoopiski kahju teha.
Edaspidi tuleks käia paar-kolm korda aastas lehti riisumas ja taimestikku üle vaatamas, lilli istutada võib, kuid ei pea. Praegu õitsevad seal ülased, sinililled on lõpetanud. 
Kui meil tahtmist jätkub, võime tulevikus veel mõned teisedki platsid oma hoole alla võtta. 

Leonhard Neuman. https://www.e-varamu.ee/item

https://et.wikipedia.org/wiki/Leonhard_Wilhelm_Johann_Neuman 


https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1933/10/22/34

Need "meie" olid seekord Virve, Inga ja Vilja. Kel huvi ja võimalust, ootame alati liituma. Jooksev info listi kaudu.

P.S. Leonhard Neumani kõrval marmorristi all puhkav Peter Pritson (Pritzon) on Genis täiesti olemas, kuid tema järeltulijatest lähemaid teateid pole.

Eesti Genealoogia Seltsi Tartu osakonna seis 2019. aasta aprillis:

Nimekirjas on 35 liiget, senine juhataja Mall Pendin on soovinud tagasi astuda. Ka seni juhatusse kuulunud Eha Nimrod on aktiivsest korraldustööst tagasi tõmbunud, kassapidajana jätkab Virve Redi.

Osakonna edasise tegevuse kavandamiseks ning selleteemalise koosoleku paremaks ettevalmistamiseks nõustusid EGeS-i Aastakoosolekul osalenud Tartu osakonna liikmed ettepanekuga välja selgitada:

• kas üldse on huvi osakonna tegevuse jätkamiseks
• milles see tegevus võiks seisneda
• mis on seltsi liikmete endi konkreetsed huvid, võimalused, vajadused ja ettepanekud.

Telefoni teel või meilitsi õnnestus ühendust saada 18 liikme ja 2 varasema kaastöölisega, 3 aadressilt tuli teade, et „ei saa vastata või pole kasutusel“, 13 adressaati ei ole reageerinud.

Et mitte jätkuvalt inimeste postkaste koormata, kuid huvilisi siiski meie tegemistega kursis hoida, siis alustame katseliselt kodulehega võrreldes lihtsamini hallatavat blogi. Kuni uue otsuseni võtab kirjatoimetaja ülesande enda peale Vilja Pärn.

Armsad Tartu kandi sugupuu-uurijad!

Suur tänu kõigile, kes leidsid aega, et jagada oma mõtteid seltsi osakonna edasise tegevuse kohta. Järgnevalt lühike kokkuvõte:

Meid ühendab 1) huvi oma juurte vastu

                        2) Tartu kui lähim suurem koht 

                        3) soov üksteise tegemistega kursis olla ja omavahel suhelda.

Kuid kas leiame ka tahtmist ja võimalust midagi üheskoos teha? Mis võiks üldse meid omaette ühendusena kokku tuua, kui nii palju põnevat toimub niigi - huvitavad ja asjakohased loengud Nooras, avatud osavõtuga ekskursioonid ja mõte veel ühest lisajõulupeost tekitab pigem stressi.

Paljud meist on oma uurimistöös jõudnud seisu, kus materjal on enam-vähem koos, kuid nüüd oleme küsimuse ees: mis ja kuidas edasi? Kuidas vormistada? Mitmes eksemplaris? Kuidas orienteeruda pidevalt arenevas tehniliste võimaluste maailmas? - Kes on juba selle tee läbinud, palun jagage oma kogemusi ja nõuandeid. Ehk võikski see olla mõne järgmise koosoleku teema ning võib-olla oskab keegi ka soovitada mõnd asjatundjat (trükimuuseumist?), keda rääkima kutsuda?

Paraku on meie ühiseks jooneks ka suur hõivatus kõikvõimalike muude tegemistega, nii et kõigile sobivat aega kokkusaamiseks on keeruline leida. Jätame selle siis edaspidiseks, kuid ärme seniks tuld ka päris kustuda lase ning jagagem oma tegemisi ja mõtteid meie ühises blogis.                                                                                                                                     Jõudu ja ikka ärksat meelt meile kõigile!

Niisiis, oodatud on kõikvõimalikud kaatööd, arvamused, ettepanekud, abi- ja nõuküsimine, teated jne.  

Kas kommentaarina, mille pealkirjastaks pigem: „Ettepanekud ja küsimused“ või meilitsi bent.vilja@gmail.com – siis jõuab see järgmisse blogi sissekandesse.

Sõnum osakonna kassapidajalt Virve Redilt:

Liikmemaksu saab tasuda                                                                                     EE25 2200 2210 5033 7654 Virve Redi                                 ja sularahas seltsi koosolekutel.

Uudistes:

Väga tore tegevus viludeks kevadilmadeks või vihmasel suvepäeval on kaasalöömine Rahvusarhiivi uues ühisloomes, mis seisneb vallakohtute materjali arvutisse sisestamises. Soovi korral kogemusnõustamine, vajadusel tellime Noorast koolitustunni. Vaata ka www.ra.ee/vallakohtud