Professor Mait Metspalu loeng. 9.10.2024

 

Osales 9 seltsilist ja 9 külalist.

Seekordse koosoleku kuulutus oli lubanud:

Hiljuti avatud portaalis MinuGeenivaramu saavad enam kui 200 000 geenidoonorit muuhulgas teavet oma geneetilise päritolu kohta. Kasutajale avanevaid tabeleid ja skeeme aitab lahti seletada ning muust uuemast geenide valdkonnas räägib Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor, evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu "Geenid ütlevad, kust sa pärit oled."

Kõigepealt aitäh Jussile, tänu kellele lugupeetud professor meil tõesti ka külas oli! Ja geenid said tõepoolest slaididel särada. Kaks tundi möödus kuulajate pingsas tähelepanus ning kuigi paljustki ei saanud väga täpselt aru, igav ei olnud hetkekski. Pisut järele mõeldes asetusid ka eespool mainitud geneetilise päritolu tabelid-skeemid kenasti suuremasse pilti. Ainult et tohutult palju suuremasse!

Mängu astusid fülogeneetiline puu, autosoomid, põhikomponentanalüüs ja ajaliselt ikka praktiliselt sealtmaalt alates, kus inimliik üldse tekkis. Nende vahele ilmusid õnneks ka tavainimesele täitsa hästi mõistetavad väited ja teemapüstitused:

- üksteisega supersarnased eestlaste omavahelised erinevused on väikesed, aga olulised

- kas põllumajandus levis inimestega või levis ainult teadmine?

- mis ajal on Eestisse tulnud need, kes nüüd laulupeol laulavad?

- keelesugulased ei pruugi olla geneetilised sugulased.

Tore oli kuulda meiepoolseid asjalikke küsimusi ning sedagi, et kord aastas, jõulude paiku, tegeleb professor Metspalu sama asjaga, mis meiegi - oma suguvõsa uurimisega! 

Kõike küsida seekord muidugi ei jõudnud (näiteks: mida see õieti tähendab, kui sul on neandertallase geeni naabrist rohkem või vähem?), kuid hea uudis on see, et on lootust teemaga jätkata juba järgmisel aastal toimuval EGeS-i juubelikonverentsil. Ning vahepeal jõuab ka ise juurde guugeldada. 

Kalev Toomi foto

Oluline toimub taustal: seltsi juhatuse esimees Aare Pällin uurib professor Metspalu võimalusi tulla esinema EGeS-i juubelikonverentsile. Urmas Madiste foto

19.09.2024. Avakoosolek Illil

 
Osales 11 seltsilist

Vahepeal on küll tunne, nagu oleksin mingi vapper tinasõdur oma salgakesega keset ei-kuskit teadmata, kas meie armeed üldse enam alles on. Võib-olla on kõik juba ammu laiali jooksnud ning kindralid mõne teise riigi teenistuses endale soojad pesakesed sisse seadnud... Ei kippu ega kõppu, mõni harv hüüatus vaid harva kauguses.

Aga ikkagi - või seda enam - oli väga tore kogu meie väikest sõpruskonda jälle näha ning need paar seltsilist, kes tulla ei saanud, olid kenasti tervitustega endast märku andnud.

Nagu Urmas täheldas, näib see pikk ja ilus suvi üha kestvat, ainult imelikult vara läheb pimedaks... Seepärast sobiski hästi, et tavapärase arhiivi-õppeklassi asemel seadsime end sisse päikeselisel terrassil Elva külje all, ümberringi lõhnav männimets ja värvirikkad kuhjad kõigest sellest, mis suvega valminud.

Suvega oli kogunenud muudki väärtuslikku – suguvõsakokkutulekud, oma raamatu ilmumine või jätkamine, üllatavad kokkusattumised, suguvõsa uue haru uurimisega alustamine, põnevad loengud, värsked trükised – ning igaühelt ka mõni küsimus või ettepanek, millega võiks algaval sisehooajal põhjalikumalt tegeleda.

Loeteluks vormistatuna, kuid mitte tähtsuse järjekorras:

•  andmekaitse
•  julgeolekuasutuste arhiivid
•  Weskiwiki täiendamine
•  kaartidelt väljalugemine
•  nimeregistrite loomine
•  lühendid meetrika- ja personaalraamatutes
•  mälumänguküsimused ja muu kaastöö Põlvnemisloole
•  mujal toimuvad, kuid meilegi huvipakkuvad sündmused, ettekanded ja  ilmunud raamatud.

Kahe viimati nimetatud punkti kohta jääme püsivalt mistahes (ja soovitavalt eel-) teavet ootama aadressil: bent.vilja@gmail.com

Lisaks on pea kõigil meil ka mõni seltsiga seotud püsiülesanne, sellest aga juba asjaosalistega meilitsi eraldi (raamatukogu, sisuregistrid, osakonna koduleht, liikmemaksud ja arved, fotod).

Tegusat genealoogiahooaega meile kõigile!

Fotod: Kalev Toom, kollaaž FotoJet

Tarvastus 25.05.2024

 Väga ilus varasuvine väljasõit koos Pärnu osakonna rahvaga. Osales 11 seltsilist ja 5 külalist.

Terve päeva jooksul oli meie teejuhiks kohalik kodu- ja ajaloouurija Kalle Gaston, tänuväärselt leidsid meie jaoks aega ka Aili Anderson (Tarvastu raamatukogu, postipunkti, muuseumitoa ja hetkel ka käsitöökoja perenaine) ning Tarvastu koguduse õpetaja Elve Bender.

Üllatusena saabus hetkeks kohale ka noor mulgi korbi meister koos emaga, kes ahjusoojad saiakesed lõunapiknikuks reisulistele kätte tõi.

Mõned märksõnad veel: 

mõnusalt varjulised peatuspaigad palavas päevas; müstilised lood ja mulgi anekdoodid; talude nimed ja pildid hauakividel; kuus põlvkonda esivanemaid Alverite perekonnaplatsil; Peterburis tsaari vastuvõtul käinud Mats Alveri kiri kodustele aastast 1866; mulgi vaibad, sõbad ja muu peenike näputöö; Nikolai Baturin, Heino Pars ja Mensenkampfid; banaanikeeks; mis seos on Viljandi Lossimägede rippsillal ja Tarvastu ordulinnusel; kolm Jaan Silda Jaani poega korraga põllul; Jaan Viira õhulised inglid; pisike sinimustvalge lindike Harri Haameri haual 1987. aasta sügises; kohtumise ja jagamiserõõm.

Fotod: Silja, Marie-Hélène ja Vilja. Kollaažid FotoJet 

https://et.wikipedia.org › wiki › Tarvastu_kalmistu  

http://kultuur.elu.ee › ke538_Mensenkampff

http://kultuur.elu.ee › ke538_Mensenkampff

http://entsyklopeedia.ee › artikkel › haamer_harri

EELK Viljandi praostkonna kodulehelt:

Tarvastu Peetri kirik

XIV sajandil ehitatud hoone oli väike, võlvitud laega ja ilma tornita. Sellest perioodist on näha keskaegsete altarite juurde kuulunud nišid koori idaseinas ja pikihoone kirdenurgas. 1771, mil meister Johann Christoph Knauti juhtimisel laiendati ehitist umbes 10,5 m võrra ja ehitati läänetorn(kivist hilisbarokne kiiver), sai kirik oma praegused mõõtmed. Kirikusse tehti barokne laemaaling Viimse Kohtupäeva teemal.1892 süttis kirik pikselöögist. 1893 algasid kiriku taastamistööd, nende algatajaks praost Michael Jürmann, projekteerijaks ja ehitusmeistriks Gustav Heinrich Beermann. Sama aasta 5. detsembril pühitseti taasvalminud neogooti vormides kirik. Juurdeehitused tehti kooriosa lõuna- ja põhjakülgedele, samuti torni külgedele.Tööde käigus suurendati aknaavasid ja lammutati algne võidukaar. Altarilaud - C. Lesta töökoda (Tartu), Altarimaal Kolgata - Theodor Thieme (Dresden), orel - A. Terkmann

Raadil 1.05.2024

 

Osales 3 seltsilist

Rahulikult toimetades kulus poolteist tundi väga mõnusas meeleolus. Oleme ju järjepidevalt käinud, nüüd on põhiliselt vaja vaid väikseid vahtraid ja võililli välja nokitseda ning mõned kõrvalplatsidelt lennanud sügislehed kokku riisuda.

Talviku kivisamba ees läheb kohe üks tulp õitsema, Kampmaal saagisime mägimändi väiksemaks ning Erika plaat on nüüd jälle näha, Neumanni raudaed kestab kenasti ja Jaksi jalutsis õitsevad kivivaasis kuldtähed.

Pikniku tarvis leidsime seekord ühe eriti hea koha – pikk toekas pink suure puu varjus. Vahetasime uudiseid ja arutasime seltsiasju:

- Virve otsib endiselt, kellele raamatupidamine üle anda. Kes vähegi arvudega sina-peal, võiks ju vähemasti proovida, Virve poolt asjatundlik juhendamine.

- Siiri toob soovijatele hea meelega uuemad Põlvnemislood ja Aastaraamatu koju kätte – tore võimalus ka paar sõna vahetada. Helistame-kirjutame! Siiri kontakti saab Virve käest küsida.

- Sama ka väikese arvutiabi osas. Tiiu – kuidas Sul läheb?

- Gooti kirjaga hakkame lihtsalt tegelema, umbes samalaadselt kui Põlvnemisloo harjutustega: võtame ühe tekstilõigu ja katsume ühiselt sellest aru saada. Jagame meilitsi. Ei jäta pooleli. Kõik huvilised oodatud.

Harjutamise mõttes võib ajaviiteks proovida kirjutada mistahes tänapäevast teksti gooti kirjas.

Aitäh, Virve ja Siiri, selle kauni kevadpäeva eest!

EGeS aastakoosolek Tartus 13.04.2024

Kalev Toomi foto

 

Ühiskoosolek Võrus 9.03.2024

Kui peaksin selle päeva ühe sõnaga kokku võtma, siis see oleks: suurepärane!

Hakkasime juba varakult kes-kust-ilmakaarest tulema, kaustad, raamatud, puud ja skeemid näpus. Vana-Võromaa Kultuurikoda majutav süngevõitu majalohmakas, kus Võru suguvõsauurijad kord kuus oma koosolekuid peavad, osutus seestpoolt soojaks ja südamlikuks, lahke perenaine juba uksel ootamas. Värviküllase raamatukogusaali lauale ilmusid kui nõiaväel kohvitermos ja suupisted ning ümbritsevatele kapipealsetele kujunes spontaanselt väike sugupuude näitus.

Järgnevalt said kordamööda sõna Võru ja Tartu uurijad – igaüks rääkis lühidalt, mis seisus ta oma tegemistega on ning jagas selgitusi kaasavõetud valmistööde kohta. Päris valmis ei saa ükski suguvõsalugu muidugi kunagi, kuid saime kinnitust, et mingis vormis ja kasvõi alateemade kaupa tuleb oma uurimused aeg-ajalt siiski kokku võtta – olgu need siis üldskeemid, suguharud eraldi võetuna, isikulood ja mälestused, kokkutulekute kroonikad, rännuteed kaardil, fotoalbumid – ja nii jõudsime sujuvalt päevakorra teise punktini ehk

koduste arhiivide saatuseni. Neid on nähtud katlamajade eesruumides ja vanapaberi hulgas, fotod, käsikirjad, kaustad läbisegi, aga kas mõni huviline või asjatundja pilk jõudis nad enne üle vaadata ja säilitamisväärse välja noppida?

- Kus üldse taolist materjali hoida?

- Ja kuidas teada saada, mis ja kus on?

- Mis saab uuritavatest nimedest, kui uurija on meie seast lahkunud?

Loodetavasti saame asja edasi arutada läheneval aastakoosolekul ning siis juba suuremas ringis.

Suur tänu Võru rahvale ja järgmiste kohtumisteni!

Osales 1 külaline ja 14 seltsilist - 6 Tartust, 7 Võrust ning Uuno Ojala, kes jõuab ikka rõõmsasti mõlema osakonna ettevõtmistele. 

Fotod: Kalev Toom

P.S. Kuni märtsi lõpuni on Vana-Võromaa Kultuurikojas üleval silmapaistvalt kaunis läti rahvusliku käsitöö näitus!

https://vorumuuseum.ee

 

Kodune fotokogu digiarhiiviks 2. 14.02.2024

 

Jätkuks 7. veebruaril toimunud teemaõhtule kohtusime taas nädal hiljem, et Kalevi juhatusel püüda asjast siiski aru saada. Kalev on digitaliseerimisega tegelnud juba kümme aastat ning nüüdseks on tal arvutiekraanil vaadatavaks muudetud üle 40 000 foto. Alates kooliajal tehtud must-valgetest filmirullidest, üle vahepeal moodsate värvislaidide kuni tänapäevaste digifotodeni välja. Kõige jaoks on oma abivahendid ja nipid, kuidas tulemust mõjutada. Üksjagu mõjutusi teeb tarkvara muidugi juba ise ära ning sedagi on hea teada.

Ka sellepoolest oli ettekanne meile jõukohane, et keskendus vaid skanneriga digimisele. Võrreldes kaameraga tegutsemisele, millest elukutseline fotograaf rääkis, on skanner asjaarmastajale palju lihtsam käsitleda ning tulemus on koduse fotokogu tarvis täiesti piisav. Siis saab juba albumite ja otsinguvõimaluste juurde asuda, kusjuures kõige tähtsam on muidugi mitte unustada õigel ajal nimede ja kuupäevade lisamist.

Kalevi tugev külg (lisaks hästi sõbralikule ja abivalmis loomusele) on veel ka see, et ta oskab näiliselt keerulised asjad lihtsate sõnadega ning asjalike näidete varal kuulajale mõistetavaks teha. Lõpuks oskasime üht-teist isegi juba küsida.

Kui nüüd kodus oma vanad filmirullid ja -karbid välja otsime ja mõtiskleme skanneri hankimise üle, siis... Võib-olla oleks mõttekas osakonna peale üks skanner osta ja siis osanike vahel ringi käima lasta?

Osales 9 seltsilist.

Üks fotodest, mida uurisime. Kalev Toomi kogu

Vanaisa pilt, kus foto negatiiv oli valesti pööratud. Kalev Toomi kogu

Meeldetuletuseks ka jutus mainitud juba ära olnud teemaõhtu teade. Järelvaatamise võimalust seekord pole.

Kutsume kõiki huvilisi 7. veebruaril kell 17 Rahvusarhiivi Tartusse (Nooruse 3) teemaõhtule „Kodune fotokogu digiarhiiviks“. Teemaõhtul annab fotograaf Tago Kalbri ülevaate koduste fotonegatiivide, slaidide ning fotode digiteerimise keerukustest ning Rahvusarhiivi konserveerimisvaldkonna juht Jaan Lehtarult saab näpunäiteid kuidas paremini säilitada kodus olevaid fotoarhiive.

Teemaõhtu lõpetab kasutusosakonna asejuhataja Sven Lepa, kes viib kuulajad kurssi, kuidas Rahvusarhiivi fotokogudes kõige paremini orienteeruda.

Tublimad jõudsid enne meie koosolekut osa saada teisestki ettevõtmisest: Mati Lauri raamatu „Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal“ esitlusest. Raamatu teemadel vestlesid TÜ professor Mati Laur ja TLÜ dotsent Kaarel Vanamölder ning seda saab mugavalt osta ka arhiivi valvelauast.