20.06.2025 Raadil

 Meie Raadi-platsidega on jaanipäevaks kõik korras. Võrdluseks kõrvuti kevadiste piltidega - siis sai ka juba korda, kuid nüüd muidugi on palju rohelisem.

 

23.05.2025 Ekskursioon Nõo ja Puhja kihelkonnas

Osales 12 seltsilist ja 3 külalist

KAVA:

9.15 Meeri tee bussipeatus. Meeri külamajas Meeri mõisast. (Siiri Otsa)

10.30 Nõo kirik ja kalmistu. (Mart Jaanson)

12.30 Keeri mõis. (Siiri Otsa)

13.30 Puhja. Koni tuulik. (Juhan Koni)

14.00 LÕUNA. Kohvik Puyen. (päevapraad, pirukad ja saiakesed)

14.45 Puhja ajalootuba. (Aarne Salo)

15.45 Puhja kirik. (Tiit Kuusemaa)

16.15-18.30 Puhja kalmistu. (Aarne Salo)

TÄNUSÕNAD

- kõigile ülalnimetatud teejuhtidele-jutuvestjatele ning Alar Läänelaiule 

- kõigile, kes omal vaiksel viisil kaasa aitasid: Meeri seltsimaja perenaine, Silja, Urve, Puyeni kohviku töökas ja hoolitsev pere, Juhani kaaslane

- kõigile meie vahvatele, abivalmis, tähelepanelikele ja huvilistele osalejatele

ÜKS PILDIKE

Mõned meist olid juba enne kella 9-st kokkusaamist tund või varemgi kodust teele asunud. Hakatuseks olime saanud vihma, söötnud sääski ja mütanud võssakasvanud pargis. Olime käinud ühes külamajas, kahes kirikus, kahes mõisas, ühel kalmistul, ühes muuseumis, ühes kohvikus ja nüüd, pika päeva lõpuks jõudnud Puhja surnuaiale. Rahvas sukeldus Aarne Salo järel kalmisturohelusse. Ise pidin vahepeal korraks värava juurde tagasi minema ning mis ma ümber pöörates näen: meie väike vapper kamp tiheda summana väsimatult koos Aarnega risti-rästi ühelt platsilt teisele kulgemas, küünlaid panemas ja lugusid kuulamas, keegi ei kadunud ära ega tegelenud muude asjadega. Vahepeal ainult peanupud paistsid üle hekkide. Küll ma olin uhke meie üle.

ÜLLATAVAT JA MUIDU MEELDEJÄÄNUT

Meeri külaseltsi massiivsed kroonikakaustad.

Nõo kiriku käärkambris õpetaja Mart Jaansoniga Nõo surnuaia pärisplatside raamatut uurimas.

Alar Läänelaiu dendrokronoloogilised lood ja kõik need 11mm puuraugukesed meie peade kohal.

Keeri mõis ja veskijärv – mida enam ei ole.

132-aastases tuuleveskis ringironimine ja tsaariaegne fotoalbum veskipere portreepiltidega.

Puhja ajalootuba mingi autoremonditöökoja varjus. Ei ole võimalik, et üks inimene kõike seda haldab!

Kõige helgem ja kõige süngem altarimaal ühel päeval.

Kunagiste Puhja koolmeistrite „hauakesed” väikeste raudristide kuhja all.

 MÄLUMÄNGU KÜSIMUSED

1. Millise talu asukohal tegutseb praegune Meeri seltsimaja?

2. Millega sai kuulsaks Tõravere kooliõpetaja August Turp?

3. Mis põhjusel tekkis legend Nõo kirikust kui metsakirikust?

4. Mis seosega on Nõo kirikusse jõudnud Krüüdneri palvemaja väike orel?

5. Mis otstarve oli võlvinurkadesse jäetud aukudel?

6. Kes ja mis seob omavahel Nõo kirikut ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi?

7. Kust võib leida Nõo kiriku pühitsusristi ja mida see endast kujutab?

8. Kus on valminud Nõo kiriku neli apostlikuju? Mis puidust need on? Kes on autor?

9. Mille poolest on ainulaadne Nõo kihelkonna Vabadussõja monument?

10. Kelle mälestusele on pühendatud Nõo kiriku Valgusrist?

11. Milline hoone oli esimene, mida Ulila elektrijaam valgustama hakkas? Mis aastal see oli?

12. Kus ja kellena töötas Valdo Pandi ema?

13. Kus asus Nõo vana surnuaed?

14. Miks peetakse Hans Wühneri päevi just Keeril? 

15. Mis veski on näha kõrvaloleval pildil? Mis on selle ehitusaasta ja kuidas see on seotud EGeS Tartu osakonnaga?

16. Kust tuleneb Puhja saksakeelne nimi Kawelecht?

17. Mis linnuse makett on eksponeeritud Puhja ajalootoas?

18. Nimeta vanuse järjekorras Lõuna-Eesti kolm kõige vanemat maakirikut, vanimast alates.

19. Mis lugu peitub väljendi „orelisurm” taga?

20. Miks ehitati puithooned kuni XIX sajandi lõpuni toorest puust?

21. Mida kujutab endast dendrokronoloogiline meetod ja kui täpne see on?

22. Kus asub fotol olev hoone? Millega on tegu ja millal ehitatud?

Fotod: Urmas Madiste 

Lisaküsimus:

Mis kohast on postituse algul toodud postkaardivaade?

Koosolek 16.04.2025 Nooras

Osales 8 seltsilist ja 1 külaline. 

Lühiülevaade aastakoosolekul toimunust:

- EGeS auliikmeteks kinnitati Eike Riis ja Kalle Mägedik;

- aastagenealoogiks 2024 valiti Aime Rüütelmaa;

- parimaks perekonnalooliseks trükiseks valis toimkond MTÜ Luutsniku külaseltsi välja antud „Ühe kogukonna mitu nägu. Luutsniku ja Vana-Laitsna kultuurilugu” (koostaja ja toimetaja Lauri Suurmaa); välja anti ka hulgaliselt eriauhindu;

- suvepäevade toimuvad 2.-3. augustil Vändras ja Pärnus; esialgne kava on kirjas ka Põlvnemisloo värskes numbris.

Uues sisukas aastaraamatus jätkub muuhulgas ka Heldur Petersoni veskilugu „Üheksa viimast Petersonidest möldrit järeltulijate mälus” koos pildiosas lisatud sugupuuskeemiga.

Meie Virve Redi sai genealoogiaseltsi tänukirja pikaaegse ja hoolsa tegevuse eest osakonna raamatupidajana.

Külalisena esines Tõnis Türna ettekandega vastselt digiteeritud pereregistritest ja nagu muuseas mainis ta ka kogukonna skännerit.

Uurisime selle kohta Rahvusarhiivist lähemalt ning osakonna koosolekul oli asja selgitamas Sven Lepa. Lühikokkuvõte praegusest seisust:

KOGUKONNA SKÄNNER

Rahvusarhiivi digiteerimisvaldkonna juht on valmis näitama, kuidas arhiivis fotokatega digitakse ja meie küsimustele vastama. Tuleb arvestada, et kaamera ise on vaid osa tervikust, väga oluline on ka valgus jms.

Meie esmased ülesanded:

1) kõikvõimalikud küsimused eelnevalt kokku koguda

2) valida fond või arhiiv, mis tervikuna digiteerimiseks ette võtta

3) pakkuda välja meile sobiv kohtumisaeg (jääb ilmselt sügisepoole; pakuksin, et septembris).

Illi küla raamatust rääkis Vilja Pärn. Foto: Urmas Madiste 

4.04.2025 Raadil

 

Juhtus nii, et meil Siljaga tekkis Tartus tunnikene ootamise-aega ja läksime siis vaatama, kuidas Raadil lood on. Järjepideva hoolduse tulemused on hästi näha – nüüd oli tarvis vaid pisikesed vahtravõrsed välja noppida ning juhuslik lehe- ja oksapuru kokku riisuda. Kui soojemaks läheb, on natuke õiteilu ka oodata.

Kampmaa platsil harvendasime sügisel mägimändi, aga õieti pole teda sinna vist üldse vaja. Või mis te arvate?

Ja üle Neumanni aia on talve jooksul naaberplatsi elupuud kooldunud. Peaksin vist kontorist küsima, kes ja mida nendega ette võtta saaks.

Lisan mõned pildid ka, siis on selgem, millest jutt käib. Pildid siis kõigist kolmest platsist.

12.03.2025. Külas on Mariann Rammo

Täpsemalt isegi kirjastus Ignis Fatuus* täies koosseisus, sest kohal oli ka Kaspar Rammo. Kui Marianni ülesandeks on arhiiviotsinud ja muude andmete kogumine, siis Kaspar tegeleb raamatute kujundamise ja küljendamisega ning suhtleb tellijate ja trükikodadega.

Saime vaadata seni väljaantud trükiseid ja uurida tegijatelt üksikasju raamatutegemise telgitaguste kohta: isikuandmed ja andmekaitse, tellitud raamatud ja lihtsalt põnevast materjalist alguse saanud raamatud, köite, fotode, paberi ja kaante omadused ja valik, küljendusprogrammid ja vältimatuks jääv käsitöö, e-raamatud ja Digar, mis kui palju maksab, miks mõne raamatutu müük jääb venima ja mõne kohta levib teave vaid asjaosaliste seas.

Suur tänu ka Ingale, kes meile seekord lahkesti Emajõe 1ª oma ruume kasutada andis!

Osales 11 seltsilist ja 3 külalist.

*Ignis Fatuus on Elvas aastast 2014 tegutsev kirjastus, mis annab välja eestikeelset kirjandust. Ladina keeles tähendab ignis fatuus virvatuld. Vikipeedia.

Ajaloo-alastest raamatutest on otse kirjastusest veel võimalik osta (hind 5 eurot):

Mariann Rammo. Abja linavabrik. Ignis Fatuus 2015.
Mariann Rammo. Narva politsei aastatel 1918-1940. Ignis Fatuus 2019.

Jaan Kompus. Koguduse ja Elva kiriku teenistust tahan surmani jätkata. Eluloolised ülestähendused. Ignis Fatuus. 2017. 

Volker Ziegler. Junghans Meister. Kadunud ilusad asjad. / Volker Ziegler. Junghans Meister. Die schönen Sachen, die wir verloren haben (koost. Rait Labotkin). Ignis Fatuus 2017.

Elva algkool 1913-1940. Dokumendikogumik. I osa. Koolielu koolijuhataja Johannes Langi pilgu läbi. Ignis Fatuus. 2015.
Elva algkool 1913-1940. Dokumendikogumik. II osa. Elva algkooli pedagoogikanõukogu protokolliraamat. I köide, 1928-1933.  Ignis Fatuus. 2016.
Elva algkool 1913-1940. Dokumendikogumik. II osa. Elva algkooli pedagoogikanõukogu protokolliraamat. II köide, 1934-1940. Ignis Fatuus 2017.
Elva algkool 1913-1940. Dokumendikogumik. III osa. Allikmaterjale kooli ajaloost. Õpetajate elulood. Ignis Fatuus. 2018.

Raamatute ostusoovi korral pöörduda Kaspar Rammo poole e-mail
kaspar@ignisfatuus.org

Töine koosolek 19.02.2025 Nooras

 

1. EGeS leksikon. 2020. aastaks kavandatud, kuid ärajäänud EGeS aastapäeva tähistava konverentsi tarvis oli koostamisel nii endiste kui praeguste seltsi liikmete andmeid koondav leksikon. Sügisel 2025 on tulekul järgmine pidulikum aastapäev ning leksikoni mõte taas üles võetud. Vahepeal on lisandunud uusi liikmeid ning ka juba varem täidetud ankeedid tahavad värskendamist.

Tagasiside on aga olnud pigem äraootav:

a) on 3-4 kiiret ja korralikku vastajat

b) mõned kahtlevad vastuhääled – et mis, milleks ja kellele

c) enamus pole üldse kuidagi reageerinud.

Leppisime kokku, et palume Tiina Tafenaul, kes praegu seda ettevõtmist veab, Põlvnemisloos ja/või aastakoosolekul asja selgitada.

2. Pereregistrid Saagas. Kuna VAU-s on pereregistrite kohta hea ja põhjalik sissejuhatus („Mis on pereregister”), siis loobusime esialgu mõeldud tutvustavast ettekandest ja asusime kohe omal käel uurima. Nüüd oli aeg kogemusi jagada.

- Ootused olid ehk pisut liiga suured, ka pereregistrid ei ole ei täiuslikud ega täielikud.

- Oluline lisa muudele materjalidele on need siiski.

- Tuleb arvestada, et kuupäevad on antud uue kalendri järgi. Nt 2.02.1880 sündinud isiku sünniajaks on märgitud 14.02.1880. Pole päris selge, kas see oli üldine või sõltus ametnikust.

- Kui kohe ei õnnestu isikut leida, tasub proovida erinevaid nimevariante. Valik ilmub otsingulehel. NB! Nagu teaduslikes katsetes ikka, tuleb korraga muuta vaid üht muutujat.

- Juhul kui Saaga teatab, et „lehekülge ei leitud”, tähendab see, et allikas on juurdepääsupiiranguga. Tuleks minna otsingulehele tagasi, klõpsata väljal „Leidandmed” ning taotleda juurdepääsu.

- Harjumist tahab avalehele tagasisaamine. Kasutada valikut „Puhasta”.

- Huvitavaid tulemusi saab otsides nt ainult (perekonna)nime või omavalitsusüksuse järgi, samuti andmeid tulpades tähestiku või daatumite järgi järjestades.

- Kui ikka kuidagi midagi ei leia, siis võib-olla pole just vajaliku omavalitsuse andmeid säilinud või on need säilinud osaliselt. Vt loetelu sissejuhatavas tekstis.

Mõnikord võib isiku andmeteni jõuda tema sugulase kaudu. ERA.5130.4.468:66.

.

3. Ekskursioon. Aeg: maikuu. Valikus: Nõo (ja Otepää); Puhja (ja Nõo).

Kas oleks mõeldav ka kahepäevane väljasõit? Näiteks Torma-Avinurme-Laiuse, kuid kuna sel suvel on seltsi suvepäevadele sõit niikuinii, siis ehk järgmisel aastal. 

10.12.2024 pühademeeleolus

Pudeneva krohvi ja pleekinult rohelise katusega hoonelahmakast Magasini tänaval linnaraamatukogu ja botaanikaaia vahel on ikka olnud juhust mööda kõndida, kuid alati on ta jätnud ühtaegu hüljatud ja tõrjuva mulje. Kõrge raudaed ka veel ümber ja värav nagu igikestvalt lukus. Tavainimesele heal juhul teada kui kesklinna vene kirik või paremal juhul Uspenski kirik. Nüüd, edasijõudnutena oskame öelda, et tegu on Uspenski katedraali ehk Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirikuga, mis on EAÕK Tartu piiskopkonna peakirik.

Sel talvisel detsembripärastlõunal marssisime aga uudishimulikult sisse, nagu me viimastel aastatel juba mitmeski pühakojas käinud oleme – paljuski ignorantsed, kuid siira teadatahtmisega. Nii hoone enda kui koguduse ajaloo ja tänapäeva kohta. Õigeusu kultuuriruum näib veel eriti salapärane ja sissepoole pööratud.

Siinkohal tervitused Kristjanile, kes meile just isa Stefani ehk Uspenski katedraali esipreester Stefan Fraimani soovitas. Heatahtlikult kannatlikul ja rahulikul moel jagas ta seletusi kõige kohta, mis kirikuruumis nähtav ja nii mõndagi ka selle kohta, mida hämaras ruumis lihtsalt kohe ei märganud või mis üldse altariseina või välise fassaadi taga toimub. 

Kogudusel on ka oma väga kena ja põhjalik koduleht ning facebooki leht.

Pärast istusime mõnusasti koos Ülikooli kohviku Drinkgeldi väikeses saalis õdusa pidulaua ümber. Jutujõnga ühelt teisele edasi andes sai õhtu lõpuks justnagu jõulupärg punutud – kõigist neist jõulu ja aastavahetuse lugudest, mis meil kunagi kogetuna siiani nii elavalt värsketena meeles seisavad.

Kaunist pühadeaega meile kõigile!

Osales 12 seltsilist ja 2 külalist. 

Fotod: Kalev Toom