 |
| Foto: Egle Tamm. 2009. Kultuurimälestiste register |
Seekordse veskiteema juurde minnes tuleb kõigepealt kiita väga hästi läbimõeldud ja terviklikku korraldust. Möldri pojana teab Heldur hästi, et tühi kott ei seisa püsti, seega seadis ta juba algul lauanurgale valmis piimapaki ja leivapätsi, lisaks leivamääre ja värske kasemahl (mis õhtupooliku kuludes kõik tänulikku tarbimist leidis!).
Järgnes ülevaatlik slaidiesitlus tuuleveskite tehnilisest poolest, iga detaili puhul konkreetsed näited Võnnu tuulikus ülesvõetud fotodel. Lagi lae haaval käisime niimoodi läbi kogu veskihoone (äärepealt oleksin kirjutanud veskitorni) üles katuse alla välja. Seejärel veskiehitaja ja möldri perelugu rikkaliku pildimaterjali põhjal, siis väike küsimuste-vastuste voor ning viimaks paarikümneminutiline film, milles meie tänane ettekandja väikese poisina tollase kolhoosielu tegevusi jälgib ning lõpukaadrites seesama äsja üksipulgi läbiuuritud tuulik täies elujõus ja tegevuses, suured uhked tiivad tuule jõul pöörlemas.
Võib-olla soovib keegi täiendada või parandada, kuid Petersoni Võnnu tuuleveski võis olla Eestis viimane hollandi tüüpi tuulik, mis vilja jahvatas: toimus see 6. märtsil 1992 ning tollest jahust tehti peenleib kolhoosi lõpupeo lauale.
Meil oli aga väga tore, õdus ja silmaringi arendav õhtupoolik. Saime aimu ka mitmes keeles ilmunud veskiteemalisest kirjavarast neile, kes rohkem süveneda soovivad, aga teisi, kellel veskihuvi (vm spetsiifilisemat huvi) ehk eriti polegi, kutsuks igal juhul meie koosolemistele tulema. Osalejad on sõbralikud, küsimused ja vahemärkused asjatundlikud ning ühel või teisel moel jõuame ikka suguvõsalugudeni välja.
Osales 6 seltsilist
No comments:
Post a Comment