Esmapilgul võib Rannu jätta lageda ja väheütleva mulje – kui sealt 90 km/h läbi vuhiseda. Suured tasased põllud, siin-seal mõni puudesalu, silmapiiril sinetab ühel pool Võrtsjärv, teisel pool kauged metsased künkad. Kuna hommikuselt Tallinna rongilt tulijatega arvestades jäi meil kokkulepitud kohtumiseni Rannu kiriku juures pisuke ajavaru, lubasime endile kõrvalepõike kevadvärskele Puhja õigeusukalmistule ning Alt-Laari linnamäele. Kitsad siuglevad teed, millele asjatundliku teejuhita ei oska sattudagi, osutusid aga pikemaks, kui kaarti uurides eelnevalt ette kujutada mõistsime, ja peaaegu-juba-siinsamas paistva väikese kirikuni andis ikka lõputult tükk aega sõita.
 |
| Rannu püha Martini kirik. Müürid XV sajandist, 1835. aastal lisatud 33 meetri kõrgune torn on oluline maamärk Võrtsjärvel seilajatele. |
Õnneks olid meid seal kannatlikult oodanud Eda, Urmas ja Johanna Elisabet tuttavlikult rõõmsameelsed ja krapsid ning võtsid meie matkapäeva juhtimise kindlakäeliselt üle. Üsna peatselt sai selgeks, et nii nagu Rannu kirik, on terve Rannu kihelkond seestpoolt palju suurem kui väljast. Taaskord jätkame pildirea abil – kes kohal olid, teavad tühikud niigi oma muljetega täita, kes seekord tulla ei saanud, neid ei hakka pika jutuga ka liialt vaevama.
 |
Palju ruumi, valgust ja õhku. Asju näib olevat vähe, kuid Eda ja Urmas teadsid kõigi kohta mõne põneva loo rääkida ning detailidele tähelepanu pöörata. Üksjagu neist on uskumatult väärtuslikud. Seintel näha olevad konsoolid viitavad kunagistele võlvidele, keskajal olevat Rannu kirik oma sisekujunduse rikkalikkuselt olnud võrreldav Tartu Jaani kirikuga. Praegune altar valmis Tartus tislermeister Bandelier' töökojas 1890, altarimaali autor on R. von zur Mühlen. |
 |
Orel on ehitatud vendade Kriisade töökojas 1906. |
 |
Baltimaade vanim säilinud kantsel on renessanss stiilis, Tartu meistrite töö 1554. aastast. Karl XII kingitud kroonlühter aastaarvuga 1699. Puust rahapaku kaanel on daatum 1755. |
 | |
|
 |
Talude päriseksmüümisel oli Rannu mõisnik eelistanud Mulgimaalt pärit ostjaid. |
 |
Üle järve paistab Tarvastu kiriku torn selgesti kätte. |
 |
Siin ta ongi – Kuldrannake. |
 |
Rannu kalmistu. Omanäolised, tuntud inimeste ja muul moel olulised hauatähised. Keskel ülal – nukra helinaga kellaga kabel, keskel all – Eduard Ahase kavandi järgi 1933. aastal valminud värav. |
 |
Eesti arhiivindustegelase Friedrich Ninive haud on olnud seni kõige tähelepanuväärsem neist, mille Eda ja Urmas on unustusehõlmast päästnud. Rahvusarhiiv oli leiust teada saades väga entusiastlik edaspidist hooldustööd enda kanda võtta lubades. |
 |
| Taas väljakaevatud ja kokkuliimitud Vabadussõja mälestusmärk ning "Rannu Ema" |
 |
Meie retkedel tuleb ikka ette südantsoojendavaid leide ja häid juhtumisi. |
 |
Kunagisest Rannu mõisast pole algsel kujul kuigi palju alles. Endises ait-kuivati hoones on praegu Barbara külakeskus. |
 |
Rannu lossipreili Barbara von Tiesenhauseni ja Rõngu kirjutaja Franz Bonniuse õnnetust loost räägib meile Rannu raamatukoguhoidja Viive.
|
 |
Linnust ümbritsenud vana vallikraavi säilinud osas on praegu Rannu paisjärv, Liivi sõjas hävinud linnuse kohal puude varjus aga erakinnistu. . |
 |
Hiiehoidjate võitlusmaal suurte puude all seistes ei taipa kohe tajudagi, et seisame kohalikku ilma valitseva Tulimäe harjal. Armuorg on sel aastal eriliselt sinilillerohke. |
 |
| Vaade, mida Rannu-mailt ei oskaks oodata. |
Koheva samblakasukaga Karukivi juures sai meie matka kavakohane osa läbi. Järgnenud meile saatusekingitud lisatunnikesest ühtegi fotomeenutust pole – ja las see siis jäädagi vaid hetkest osasaanutele. Väikese vihjena sobivad siia ehk Lehte Hainsalu ühe luuletuse lõpuread:
Muinasjuttude sammud
valgetes ülastes teel -
kelles nad surnud ei ole,
nendes nad elavad veel.
Osales kuus seltsilist ja neli külalist.
Soojad tänusõnad korraldajatele – Edale ja Urmasele – ning kõigile, kes päeva õnnestumisele kaasa aitasid – Viive, külakeskuse perenaine Vaike, supikeetjad Pukast, kringlimeister Rannust, väike vahva Johanna Elisabet ja Silja, kes leiab ikka vaba päeva, et meile autojuhiks tulla – AITÄH! Ülevaate koostamisel on mäluvärskendamiseks kasutatud Rannu ja Elva valla ühisettevõtmisena valminud brošüüri "Rännak läbi Rannu kihelkonna 2019. aastal". Raamatukest on võimalik soetada Rannu raamatukogust ja meie osakonna raamaturiiulil on see samuti nüüd olemas. Samas ka murdekeelne "Rannu lugemik" (2013).
No comments:
Post a Comment