12.02.2026 Kristjan Luhamets personaalraamatutest

Osales 9 seltsilist ja 1 külaline

Eks ole kirikuraamatud üks suguvõsauurimise põhilisi allikaid, kuid kas oskame kogu neis talletatud teavet üles leida ja mõista? Õnneks on meil osakonnas käepärast seltsiline, kes teemaga ka teiselt poolelt väga tuttav – kirikuraamatuid täidetakse tänapäevalgi ning Tartu Pauluse ja Kursi koguduse õpetajale Kristjan Luhametsale on see osa tema igapäevasest tööst. Kristjan on ka Tartu praostkonna praost (2023).

Rõõm oli teda üle hulga aja jälle ka meie seltsis näha ning seekord siis meetrika- ja personaalraamatutes leiduvat süsteemselt selgitamas. Aluseks 1832. aasta Vene kirikuseadusega etteantud vormid, vaatasime järjest läbi kõik luterlikus kirikus registreeritavate tegevuste raamatud: ristimis-, leeri-, armulaualiste, kihlumis- ja kuulutamise, laulatamise ja matuse- ning viimaks ka personaalraamatud.

Mis oli nende talituste algne tähendus, mis andmeid ning mis kujul tuli kirja panna, tavapärasemalt kasutatud lühendid – kõik võeti põhjalikult läbi, iga alateema sai vürtsitatud kristjanluhametsalikult ilmekate üksikasjade ja pisilugudega. Kuidas me rõõmsate ärasaatmisviiside juurde jõudsime, polegi enam täpselt meeles, kuid see jagatud hetk kuulub nende kirjeldamatult maagiliste hulka, millest vaid kohalviibijad osa võivad saada. 

Kõik arhiivis olevad kirikuraamatud on digiteeritud ning reeglina neid füüsilisel kujul hoidlast välja ei anta, kuid tänu Tõnis Türnale oli meil võimalik üht 250-aastast eksemplari õppeklassis lehitseda, uurida ja paitada.

Fotod: Kalev Toom ja Urmas Madiste

21.01.2026. Uus seltsiline Varje

 Osales 12 seltsilist ja 2 külalist

Poolteist tundi on ühe inimesega põhjalikult tuttavaks saamiseks muidugi armetult vähe, kuid mõned juhtniidid siiski saab. Varje koduses arhiivis säilinud kirjad ja fotod avavad perekonnaloo uurimissuunad Siberi vangilaagritesse, Torontosse ja Aluksnesse, uut teavet lisavad asutuste (kolhoosid, lauavabrikud, saeveskid) ja muuseumide (Põlevkivimuuseumi koduloouurimisring) materjalid.

Ajakirjanikuna on Varje pidanud palju kirjutama – enamasti ju küll teiste elust ja tegemistest –, iseendast on tal seni ilmunud eluloo ülevaade „Savimäelt universitaseni” (kogumikus „Eesti ajakirjanike elulood” III. 2008). Tellisin selle kohe endale Raamatuvahetusest ja soovijad saavad seda minult juba ka laenata.

Üks suur raamat on siiski alles tegemisel ja see saab olema terve küla lugu – Tammeküla Hargla kihelkonnas Valgamaal. Põnev on selle teekonna tunnistajaks olla, loodame, et Varje meid kursis hoiab ja soovime trükise peatset ilmumist!

Ooteajaks saime paar head ideed: 1) käia Aluksne surnuaial ja 2) sõita Rahvusarhiivi uue Tallinna keskusega tutvuma (Endla tn 3). Aluksne võiksime ette võtta koos Kabeliaedajalutama töötoaga, Endla hoones on Krista-Viivika Kats hea meelega nõus meile teejuhuks tulema.

Veebruaris on aga lubanud Kristjan Luhamets tulla meile selgitama Personaalraamatute kirjut maailma. Kui kellelgi on konkreetseid küsimusi ehk mõni oma uurimistöö käigus leitud arusaamatuks jäänud märkus või tähis, siis palun saata kuvatõmmis või allikviide eelnevalt meilitsi! (bent.vilja@gmail.com)

Helduri juubelikringel oli rõõmus üllatus. Õnnesoovid meie kõigi poolt! Olgugi tagantjärele ja hilinenult, kuid seda soojemad! Kohe järgmisena on meil osakonnas teinegi juubilar – Siiri. Siin kenasti koos Helduriga ühele pildile jäänud. Palju õnne ja head tervist ka Sulle, Siiri!

Fotod: Urmas Madiste