12.02.2026 Kristjan Luhamets personaalraamatutest

Osales 9 seltsilist ja 1 külaline

Eks ole kirikuraamatud üks suguvõsauurimise põhilisi allikaid, kuid kas oskame kogu neis talletatud teavet üles leida ja mõista? Õnneks on meil osakonnas käepärast seltsiline, kes teemaga ka teiselt poolelt väga tuttav – kirikuraamatuid täidetakse tänapäevalgi ning Tartu Pauluse ja Kursi koguduse õpetajale Kristjan Luhametsale on see osa tema igapäevasest tööst. Kristjan on ka Tartu praostkonna praost (2023).

Rõõm oli teda üle hulga aja jälle ka meie seltsis näha ning seekord siis meetrika- ja personaalraamatutes leiduvat süsteemselt selgitamas. Aluseks 1832. aasta Vene kirikuseadusega etteantud vormid, vaatasime järjest läbi kõik luterlikus kirikus registreeritavate tegevuste raamatud: ristimis-, leeri-, armulaualiste, kihlumis- ja kuulutamise, laulatamise ja matuse- ning viimaks ka personaalraamatud.

Mis oli nende talituste algne tähendus, mis andmeid ning mis kujul tuli kirja panna, tavapärasemalt kasutatud lühendid – kõik võeti põhjalikult läbi, iga alateema sai vürtsitatud kristjanluhametsalikult ilmekate üksikasjade ja pisilugudega. Kuidas me rõõmsate ärasaatmisviiside juurde jõudsime, polegi enam täpselt meeles, kuid see jagatud hetk kuulub nende kirjeldamatult maagiliste hulka, millest vaid kohalviibijad osa võivad saada. 

Kõik arhiivis olevad kirikuraamatud on digiteeritud ning reeglina neid füüsilisel kujul hoidlast välja ei anta, kuid tänu Tõnis Türnale oli meil võimalik üht 250-aastast eksemplari õppeklassis lehitseda, uurida ja paitada.

Fotod: Kalev Toom ja Urmas Madiste

21.01.2026. Uus seltsiline Varje

 Osales 12 seltsilist ja 2 külalist

Poolteist tundi on ühe inimesega põhjalikult tuttavaks saamiseks muidugi armetult vähe, kuid mõned juhtniidid siiski saab. Varje koduses arhiivis säilinud kirjad ja fotod avavad perekonnaloo uurimissuunad Siberi vangilaagritesse, Torontosse ja Aluksnesse, uut teavet lisavad asutuste (kolhoosid, lauavabrikud, saeveskid) ja muuseumide (Põlevkivimuuseumi koduloouurimisring) materjalid.

Ajakirjanikuna on Varje pidanud palju kirjutama – enamasti ju küll teiste elust ja tegemistest –, iseendast on tal seni ilmunud eluloo ülevaade „Savimäelt universitaseni” (kogumikus „Eesti ajakirjanike elulood” III. 2008). Tellisin selle kohe endale Raamatuvahetusest ja soovijad saavad seda minult juba ka laenata.

Üks suur raamat on siiski alles tegemisel ja see saab olema terve küla lugu – Tammeküla Hargla kihelkonnas Valgamaal. Põnev on selle teekonna tunnistajaks olla, loodame, et Varje meid kursis hoiab ja soovime trükise peatset ilmumist!

Ooteajaks saime paar head ideed: 1) käia Aluksne surnuaial ja 2) sõita Rahvusarhiivi uue Tallinna keskusega tutvuma (Endla tn 3). Aluksne võiksime ette võtta koos Kabeliaedajalutama töötoaga, Endla hoones on Krista-Viivika Kats hea meelega nõus meile teejuhuks tulema.

Veebruaris on aga lubanud Kristjan Luhamets tulla meile selgitama Personaalraamatute kirjut maailma. Kui kellelgi on konkreetseid küsimusi ehk mõni oma uurimistöö käigus leitud arusaamatuks jäänud märkus või tähis, siis palun saata kuvatõmmis või allikviide eelnevalt meilitsi! (bent.vilja@gmail.com)

Helduri juubelikringel oli rõõmus üllatus. Õnnesoovid meie kõigi poolt! Olgugi tagantjärele ja hilinenult, kuid seda soojemad! Kohe järgmisena on meil osakonnas teinegi juubilar – Siiri. Siin kenasti koos Helduriga ühele pildile jäänud. Palju õnne ja head tervist ka Sulle, Siiri!

Fotod: Urmas Madiste

4.12.2025 Jõulukuine kohtumine Tartu Maarja kirikus

Osales 12 seltsilist ja 4 külalist.

Tavapärastest käiguradadest kõrvale jäädes võib kunagise EPA spordihoone Maarja kirikuks tagasimoondumine üllatusenagi tulla. Jõgeva poolt sõites paistab muutunud linnasiluett küll eriti selgesti juba kaugelt silma, kuid kui just Kuperjanovi-Pepleri nurgale ei juhtu, ei pruugi uut torni linnas tähelegi panna. Ülejäänud hoone losutab veel endiselt pudeneva krohvikihi all, kuid uksest sisse astudes kasvab üllatus iga sammuga.

Heledast soojast eeskojast avanevad pääsud kolmes suunas – kontorisse, pikihoonesse ja torni, nurgas seisab tõsise moega Hõikaja – vana kell, mis 1941. aasta põlengus alla kukkus, seinal vitriinis ootab väike piiblinäitus. Pearuum on eelnevaga võrreldes kontrastselt külm ja esmamuljena peaaegu pime – tavapärase avara altarivaate asemel seisab siseneja ees kõrge tume trepisein. Väga põnev on olla tunnistajaks ühe pühakoja taassünnile, kunagine põrand on süvendatud lisanduvaks keldrikorruseks, uus põrand on varasemast palju kõrgemal, lagi on alles võimla-aegne, altarimaali asendab pilt fotokangal. 

Koguduse õpetaja Timo Švedko on silmapaistvalt täpne ja hoolitsev ning oma valduste pisimagi üksikasjaga kursis. Kuuleme hoone ajaloost, taastamise käigust, seisust ja plaanidest ning seejärel tõuseme torni suundudes tagasi tänapäeva. Üles saab liftiga, kõige kõrgemale, kellade juurde tuleb veel mõne korruse jagu mööda keerdtreppi astuda. Vaade on isegi seekordse sombuse ilmaga uhke ning tekitab soovi mõnel teisel korral uuesti tagasi tulla – mõnel teisel aasta- või kellaajal. Asjassepühendatud teavad tulla siia aastavahetuse valgusemängu vaatama. Kui mahuvad. 

Mis kelladesse puutub, siis neid on Maarja kirikus neli: Usk, Lootus, Armastus ja Rõõm, kõik ühekorraga Saksamaal Düsseldorfi lähedal pronksist valatud. Suurim neist on muidugi Armastus (1350 kg) ja see lööb pooltunde, meie seisime kellade kõrval täistunni aegu, kui helises kõige väiksem, 600 kilone Rõõm. Pronkskellad on ajalooliselt vanemad kui hilisema tehnoloogiaga teraskellad, nende kõla pidi olema pehmem, ometi võpatasime õpetaja mitmekordsele hoiatusele vaatamata kõik nagu üks mees, kui see väike Rõõm meil kohe külje all helisema hakkas.

Tartu Maarja kiriku taastamiseks kogub sihtasutus sihtotstarbelisi annetusi. Annetamiseks on mitu võimalust.

• Sularaha annetusi saab teha EELK Tartu Maarja koguduse kantseleis T-N kl 9-13. Aadress Pepleri 1, Tartu.

• Nimelise annetuse saab teha Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201.

• Anonüümse annetuse saab teha helistades

  900 1842 annetad 5 eurot

  900 1941 annetad 10 eurot

  900 2019 annetad 50 eurot

Lähemalt: https://tartumaarja.eelk.ee

Meie jätkasime igas mõttes väga meeleoluka õhtuga armeenia-gruusia restoranis Smile.

Fotod: Kalev Toom. Alumine pilt: Eduard Selleke. Vaade linna veetornist Tiigi tänavale ja Maarja kiriku varemetele 5. septembril 1941.