Osales 8 seltsilist.
Kogunesime
taaskord Nooras, et käia koos Rahvusarhiivi
arhivaar Albert Ludwig Roinega
mõttelisel
ekskursioonil mööda paberil kujutatud alasid. Kavas
oli
vaadata suure ekraani pealt 3-5 kaarti ning mõistatada kaartidel
olevaid märke ja sümboleid. Taustaks kaardiloome tagamaadest
täpsemalt. **Tekst A. L. Roine meilivastuse põhjal.
Valmistume ka juba
järgmiseks kohtumiseks, siis juba uute kaartide ja uute küsimustega.
Allpool aga lühike
konspekt neile, kes seekord kohale tulla ei saanud.
Urmas Madiste foto
Kuidas jõuab
arhiivis hoitav paberkaart kodusele arvutiekraanile? –
Konservaatorid digiteerivad, kogumisosakond kirjeldab, kasutusosakond
teeb leitavaks.
Kaugem eesmärk:
kaartide infosüsteemi uuendamine.
Sel korral olid
näitena uurimise all Vana-Nõo riigimõisa kaardid. Mis me nende
põhjal teada saime?
- Uuritav kaart võib olla mustand, puhtand või
koopia.
- Kaart on
mitmekihiline infokogum,
mida on aja jooksul täiendatud.
Kinnitatud koopiale hiljem tehtud paranduste/täienduste juures on
kirjas nende tegemise aeg (nt piirikivi number ja selle paigutamise
aasta).
- Alati tehti ka
koopiaid, a) mõisnikule b) Riia kubermanguvalitsusele.
- Mis oli kaardi
tegemise eesmärk, miks see kaart loodi? Mõisakaartide puhul oli
selleks koormiste täpsem määramine, reeglina olid need kaardid
seotud kas kaardikirjeldus- või vakuraamatuga.
- Talude numbrid:
hingeloendi ja kaardi andmete vahel süsteemset seost ei ole.
- Tähistuseks on
kas värv või tähemärk (nt Aa – I kvaliteedi põllumaa) või
mõlemad.
Kaart 1: Vana-Nõo
mõisa plaan; EAA.2072.3.45a; 1836, 1843; lehed 3 ja 4
Mustandkaart
(selle põhjal tehtud puhtand pole säilinud/pole leitud). See on see
kaart, mis maamõõtjaga igal pool kohapeal kaasas käis, seega üsna
kulunud. Kuid positiivse külje pealt on tihtipeale just taolistel
mustandkaartidel kõigi pärimuskultuuri uurijate rõõmuks palju
kohanimesid!
Mitmekihilisus
tähendab siin:
Alusel – kõlvikud
(põllu-, heina- jm maad)
sellel –
(renditalude nööri-) maade piirid
ja siis muudatused,
tükeldamine jm.
Kaart 2: Nõo-Vana
mõisa mõisa ja talumaade plaanid. ...; EAA.3724.4.1264; 1863; leht
15
Riigi kinnitatud
ühtsed leppemärgid alates XIX sajandi keskpaigast. Krunditud
talumaade piirid. Puhtandkaart. Väikesed numbrid – maa väärtus
taalrites ja krossides.
Mõisnikku huvitas
maa headus klassides. 1873. aastal ilmus Liivimaa takseerimistabel (kuidas maa
väärtust arvutada).
Kaart 3: Vana-Nõo
mõisa maade plaan. Fragment; EAA.3724.5.2958; 1873; leht 1
Üks tolle perioodi
iseloomulikult erekollaste üht tüüpi kroonumõisate kaartide
hulgast.
Eesti ala kaardil
vene maamõõtja nimi tähendab koopiat. Maamõõtmine oli siin
baltisakslaste monopol.
Kaart 4: Pangodi,
Vana-Nõo ja Unipiha mõisate järgi ...; EAA.3724.5.2956; leht 2
Maareformijärgne
korralduspiirkonna plaan, milliseid tehti aastail 1926-1940, Eesti
Vabariigi lõpuaastateni.
KIRJANDUS:
Maamõetmise juhatus. Jakob Tülk.
Digaris vabalt kättesaadav.
Kust vanu kaarte
üldse otsida?
Neid võib leida
Riias, kohtuasutuste materjalides (kaardid tuli Riias kinnitada!).
ÜK raamatukogus
(seal küll peamiselt turismikaardid jms).
RR – trükitud
pärand.
RA – peamiselt
omandiõigust tõestav materjal.
Maa-ameti Geoportaalis on 2004. aasta andmed, kuid see on samas ka parim koht, kus muutunud haldusjaotust jälgida!
Pilk tulevikku:
GEOREFEREERIMINE: arvuti paneb ajaloolise kaardi tänapäeva maastikule. OldMaps online jt.
META
Segmenteerimise
programm.
