Vägagi tegusaks kujunenud aasta lõpetamiseks kogunesime Tartu kesklinna hubases pubis mohiitoklaaside taga.
Kokkuvõtvalt võib
öelda, et õnnelikul kombel oli meil korda läinud ära kasutada
kõik avanenud ajaaknad ning teoks sai kaugelt enamgi, kui aasta
algul kavandasime. Seda aga üksnes tänu seltsi liikmete endi huvile
ja osalusele. Ikka oli soov vähemalt kord kuus kokku saada ja igaks
korraks leidus keegi, kellel mõni põnev teema teiste ette toomiseks
parasjagu valmis, kas
siis ettekande või ekskursiooni kujul.
Osakonna poolt oleme kõiki esinejaid-korraldajaid jõudumööda
väikese kingitusega (olgu selleks kasvõi värske Põlvnemisloo
tasuta number) tänanud – ning eks suurim tänu ole ju seltsiliste
säravad silmad ja hea tunne ühisest olemisest – seega loobusime
mõttest aastalõpu kingitusterallis kaasa teha. Siiski on meil üks
inimene, keda soovisime eriliselt esile tõsta – kes harva kuuleb
tänusõnu ja aplausi, kuid kelle vaikne ja väliselt märkamatu,
samas aga järjekindel ja hoolas tegutsemine ehk üldse meie osakonda
koos hoiabki – aitäh Sulle, Virve!
Järgnevalt sai igaüks pisut rääkida sellest, mis parasjagu käsil. Isegi kui kõik see polnud mitte suguvõsauurimisega seotud, oli ometi kõik nii huvitav, et taustal valjult tümpsuvat muusikat märkasime uuesti alles siis, kui ükskord juturingiga laua otsa tagasi jõudsime.
Osales 6 seltsilist.
Tervitame ka kõiki neid, kes seekordsele kohtumisele ei saanud tulla. Ootame teid ikka.
Head vana-aasta lõppu ja kohtumiseni uuel aastal!
P.S. Ka uued huvilised on alati teretulnud!
